Mõtete hääldamine

Üks neist, kes on mulle väitnud, et tema lugedes mõttes sõnu ei häälda, hääldab neid tegelikult koguni suuga. Ja kui ta parajasti ei loe, siis ta räägib muidu omaette. Kui ma tema tähelepanu sellele juhtisin, siis ta ütles, et kui ta püiab sõnu mõttes hääldama hakata, siis tal hakkavad iseenesest huuled liikuma.

Males on võistluspartiides olnud kasu sellest, kui minu vastane on hakanud arvestatavaid variante ette sosistama. Vähem abi oli sellest, kui ühel vastasel oli kombeks arvestatavaid käike sõrmega laua kohal näidata.

Mina lugedes suuga häält ei tee, väljaarvatud naermiseks. Mõttes sõnu hääldan. Aga ma ei oska hästi jälgida, mis toimub peas sel ajal, kui silmad loevad teksti edasi, aga mõtted on mujal. Võibolla räägib mu pea siis läbisegi.