Nagu Eesti Kongressi ajal

Minu toas olid uued kollasekirjud kardinad, mis mulle väga meeldisid. Aga varsti võeti need uuesti eest, põhjendusega, et need on liiga erksates värvides. Mul ei olnud oma toas mingit otsutusõigust. Üks ärimees tahtis muuta Tartu küttesüsteemi. Ütlesin, et see tähendab, et siin toas toimub muudatusi, sest siin on selle küttesüsteemi keskus. Üks mees saatis mulle e-maili ehk ütles suuliselt, et Vadja Kongressi liikmed tuleb võrdsustada Eesti Kongressi liikmetega. Seda ütles ta võibolla ainult oma ärihuvide maskeerimiseks. Olime vannitoas. Näitasin joont vanni ja seina vahelisel pinnal, küsides, kas see on Eesti-Vene piir. Siis parandasin ennast, et see ei saa veel piir olla, sest vannitoa taga asuv tuba kuulub ka meile. Olin kongresssil. Üks mees pidas kõnet. Vadjalane kuulas esimeses reas ja hüüdis sealt vahele, et ta ju ütles täna hommikul, et Vadjamaa tuleb Eestiga liita, miks seda arvesse ei ole võetud. Liitmise vastu ei olnud keegi, aga ei teatud, kuidas seda teha. Mulle meeldis, et on jälle nagu Eesti Kongressi ajal, et tullakse kokku ja arutatakse rahulikult maailma parandamist. Mult küsiti, miks ei ole siin maamarssal Kulbokki. Vastasin, et võibolla ei olnud tal siin lõbus. Öeldi, et ei-ei, selles ei ole asi. Pakkusin järgmiseks, et võibolla Kulbokil ei olnud siin naljakas. Küsiti, kuidas ma üldse Kulboki mõju alla langesin. Vastasin, et ma ei langenudki, vaid ma aitan kõiki inimesi.