Unenäod tänaseks valmis

Ühtede piltide kohta öeldi, et need on kellegi teise, mitte minu joonistatud. See väide muutis mind vihaseks ja kurvaks. Läksin seletama, et need on küll minu joonistatud. Õigete piltide näitamiseks pidin lehitsema läbi joonistusploki lehed esimese leheküljeni, kus need asusid. Tõeliselt head pildid olid ainult esimesel leheküljel. Seni, kuni ma teisi lehekülgi keerasin, võidi arvata, et ma joonistangi nii halvasti.

Vaatasin entsüklopeediast Tartu ülikooli rektorite nimekirja. Ma ei leidnud sellest mitme rektori nime, keda ma teadsin. Eristatud oli rektoreid ja ilmselt kuraatoreid. Siis nägin, et tegemist on täiendusköitega. Nähtavasti olid siia pandud ainult need rektorid, kes varasemast köitest välja olid jäänud. Võtsin varasema köite. Seal oli rektorite nimekiri tõesti pikem, alates ka varasemast sajandist. Olin kuulnud, et kuni viimase ajani algas kõigi rektorite nimi K-tähega, kuid leidsin ka erandeid. 19. sajandi rektorite nimesid lugesin tähelepanelikult, kuid 20. sajandi juures mu tähelepanu nõrgenes, nii et ma lugemist lõpetades ei teadnud, kas täiendusköitest puudunud tuttavad nimed olid siin sees või mitte. Kunagi oli elanud kaks kuulsat filosoofi, kes omavahel ägedalt vaidlesid. Nüüd leiti, et nad tegelesid mõlemad mõttetute probleemidega, sest nende vaidlused käisid ümber peeglissevaatamise filosoofia. Üks filosoof kõndis parajasti läbi toa. Ma ei näinud teda, sest mul olid silmad kinni. Silmi lahti teha ma ei tahtnud, sest muidu ta oleks arvanud, et ma tegelen enda arvates filosoofiliste probleemidega. Lõpuks otsustasin ikkagi silmad lahti teha, aga need ei tulnudki.

Mõtlesin, et ma lähen siiski lennukiga Inglismaale. Olin küll öelnud, et mulle välisreisid ei meeldi, kuid nüüd tuli mulle meelde, et Hiiumaal käies kaalusin siiski Rootsi edasi minemist, mis küll ei teostunud. Reis Inglismaale oleks olnud täiesti mitteametlik, nii et midagi väga halba poleks saanud juhtuda, kui just ei oleks just sel korral lennuk alla kukkunud.

Tänavale kogunes jälle palju meeleavaldajaid. Keegi ütles, et nagu aastatetagustel meeleavaldustelgi, näeb ta siin osalejate hulgas eriti palju ERSP-lasi. Mina kedagi eriti ära ei tundnud, mõeldes, et võibolla rääkija tunneb ERSP-lasi lihtsalt paremini kui teisi kohalviibijaid. Siiski kõndisin ma Lagle Pareki selja taga. Nägin kääbuskasvu naist, kes oli seisma jäänud teise naise imepisikest kasvu laste ees. Nähtavasti tahtis kääbus neid lapsi endale saada, leides, et need on talle sobiva suurusega. Aga minu arvates võis juhtuda veel, et need lapsed kasvavad tast mööda. Mõtlesin, et oleks huvitav, kui kääbusel oleks imepisike koer. Meeleavalduste tulemusel astus Savisaare linnavalitsus tagasi. Ülikoolis pidi osadel tulema vene keele tund. Sinna pidi minema ka Raido, kes ütles, et vene keeles on kästud väga palju lugeda ja loetu põhjal referaat kirjutada. Ütlesin, et referaadi kirjutamiseks pole raamatut läbi lugeda vaja. Vaatasin venekeelseid materjale. Venemaa oli avaldanud rahulolu Savisaare tagasiastumise üle. Seal saadi asjast nähtavasti valesti aru, nagu oleks Savisaare tagasiastumist nõudnud kohalikud venelased. Algas film, kus mängis Krister. Krister oli täiskasvanu ja ütles ühele väiksele poisile, et see temaga ülemisele korrusele kaasa läheks. Mõtlesin, et nüüd võidakse mõelda, et ma olen pettunud, et Kristeril võib juba poeg olla. Kohe kuulsingi, kuidas isa rääkis midagi moraalsest löögist.