Nali arvu 1000 kohta

Toomas tahtis midagi teada arvu 1000 kohta. Ütlesin, et on olemas raamat "1000 mängu". Parandasin ennast, et pealkiri on "1001 mängu". Kõndisin üksiku puumaja suunas. Taevas lendasid luiged. Kartsin, et nad on inimsööjad. Kui Toomas mulle sinna majja järele jõudis, ütlesin talle, et ma räägin nalja arvu 1000 kohta. Nali oli selline, et kui majale tehakse juurdeehitus, tehakse selle juurde Tooma jaoks majasisene uks, sest välja ei saa minna, sest taevas lendab 1000 inimsööjat luike.

Vaatasin Liisale kingitud mänguasju. Seal oli palju piiksuvat elektroonikat. Minu ajal ei olnud neid mänguasju veel leiutatud. Rääkisin, et minu ajal olid hoopis teistsugused mänguasjad, ainult kaisuloomad on samaks jäänud. Elektroonika hulgas oli ka malelaud. Tahtsin hakata ühe lapsega sellel mängima. Hakkasime algseisu peale panema. Aga ruute oli rohkem kui 64, kuigi mäng ei pidanud kõigil neist toimuma. Mina panin äärmised nupud laua servale, aga märkasin, et laps pani natuke keskkoha poole. Muutsin oma nuppude asendit vastavalt sellele. Siis märkasin veel, et ta ei pane peale traditsioonilist algseisu. Ütlesin, et kui me mängime Fischeri reeglite järgi, siis tuleb algseis loosida, mitte nii teha, et ta paneb enda nupud paremasse ja minu nupud halvemasse asendisse. Aga mängime parem traditsioonilise algseisuga, sest see on kõige tähtsam algseis. Tahtsin, et laps eelkõige seda õpiks.

Lugesin, et Ehlvest oli valmistunud mänguks "Spordilehe" malenurga põhjal. Seega pakkus see midagi isegi tema tugevusega mängijale. Juhtisin Klausi tähelepanu sellele, et Ehlvest ütles, et ta tahtis vaadata, kuidas 91. käigust edasi mängida. Seega ulatus avanguteooria nii kaugele. Aga selle koha pealt, kuhu minu arvates oli trükitud 1, oli paber tegelikult katki. Seega võis Ehlvest rääkida ka 9. käigust. Klaus viskas lae alla ämblikuvõrku ühe putuka. Ämblik läks seda sööma. Vaatasime, et kas tõesti saab võrku visatud ämblikut süia. Võibolla oli ta siiski mürgine.

Olin valitseja. Keelasin vaenlasel tulla oma koju ehk elektronpostkasti. Panin oma kaelale mõõga, et vaenlane ei saaks kõri kallale minna. Aga varsti loobusin relvadest, mistõttu vaenlane võis mulle ikkagi kallale tulla. Nuhtlesin teda ise. Vaenlane oli ketas. Järgmisel päeval seisin koos minu asemele valitud uue valitsejaga uue parlamendikoosseisu ees. Juhtisin parlamendi tähelepanu sellele, et seisan uuest valitsejast madalamal pinnal, aga mu pea ulatub ikkagi kõrgemale. Seega pole uus valitseja see, kes vaenlase survele vastu seisaks. Uus valitseja ja uus parlament olidki valitud vaenlase survel. Seadsin vanad võimukandjad ametisse tagasi. Nuhtlesin vaenlast veelkord.