Toitlusminister oli olemas

Uues "Vikerkaares" kirjutab saksa luule tõlgete arvustaja, et tõlkija poleks tohtinud kasutada veidrat sõna "toitlusminister". Parem olevat "rääkida ministrist, kes vastutab toitlustamise eest või toitlustamisküsimustega tegelevast ministrist". Paraku on Eestiski olnud ametis minister nimega toitlusminister. Toitlusministeerium oli vajalik Vabadussõja päevil ja tegutses kuni aastani 1921. Olemasoleva ja lühema väljendi kasutamine on kindlasti parem kui mingi uus pikk leiutis.

Selle "Vikerkaare" numbri arvustustest äratas negatiivset tähelepanu veel ühe eesti naisluuletaja luulekogu ülistav. Algul ma jäin kiitust isegi uskuma, et on tõesti midagi väärtuslikku kirjutatud. Aga siis toodi tsitaat raamatust endast. Seal on ühes luuletuses öeldud, et see on jälk, et leidub inimesi, kes mitte üksnes ei korja lilli, vaid lausa istutavad neid. See ilmselt pole öeldud lillede kaitseks, seega ei saa ma luuletajast ega arvustajast kummastki aru. Kui minu teha oleks, siis selliseid asju ei avaldataks. Baudelaire kirjutas luuletusi inetutest asjadest, aga nii, et luuletus ise oleks ilus. Tema pealkiri "Kurja lilled" minu meelest ei räägi küll sellest, et lillede istutamine jälk oleks.