Meie vastu peeti sõda. Vastaspoolel sõdiv Lenin küsis, kus teised tema poole omad on. Vastasime, et rõdul. Lenin vaatas läbi akna rõdule, mis oli tegelikult meie vägede käes, ja ütles, et me valetame. Nüüd ütlesime, et naabrite rõdul. Lenin pistis kisama, et kust tema peab teadma, millisel naabrite rõdudest. Võitluse käigus tuli minu pruunil mängukarul pea otsast. Proovisin seda tagasi liimida momentliimiga. Aga see ei liiminud kokku, vaid tekitas ainult kooriku. Nüüd tuli meelde, et sellist materjali liimitakse kummiliimiga. Mult küsiti, kas karu pole juba surnud. Vastasin, et ei ole, sest on ju teada, et kui Suurel Tõllul pea otsast raiuti, siis ta võttis selle kätte, läks ja heitis magama ning käskis ennast vajaduse korral äratada. Panin kummiliimi kuivamise ajaks karu kaela ümber pesupulgad, et pea enne liimi kuivamist otsast ei tuleks. Pesupulgad pigistasid karu kaela peenikeseks. Lootsin, et ta saab siiski hingata.
Helina saatis mulle peale eestikeelsete kirjade vahel ingliskeelseid ja vahel venekeelseid. Vastasin iga kord selles keeles, milles ta parajasti oli kirjutanud. Aga ma ei vaadanud tema venekeelses kirjas olevaid sõnu sõnaraamatust järgi, nii et võisin millestki valesti aru saada. Ma polnud päris kindel ka selles, et need venekeelsed sõnad, mida ma ise kasutasin, tähendasid seda, mida ma kirjutades olin arvanud.
Et maailmas oli liiga vähe toitu, siis oli karta, et Venemaa võib tahta Eestit vallutada, et võtta ära Eesti toiduvarusid. Polnud küll kindel, kas see aktsioon oleks olnud edukas, sest lahingute käigus võisid Eesti pinnal olevad toiduvarud ka hävida. Aga Venemaa arengute jälgimiseks otsustas Klaus asutada Venemaa teemalise listi. Ta valis listi nimeks võrgus ette antud sõnu. Muuhulgas tahtis ta venelaste hirmutamiseks kasutada ka sõna "piloodid", aga mina olin vastu. Esimene uude listi mõeldud kiri läks eksikombel hoopis NBA listi. Klaus tahtis mõõta ära raamaturiiulit ja mina pidin sentimeetri paela teist otsa hoidma. Klaus küsis, mis riiuli serval olevasse punkti on kirjutatud. Ütlesin, et see ei ole nulli peal, vaid näitab miinus ühte. Siis vaatasin, et minu käes on hoopis nullist kaugem ots. Seisin üleval järve kalda peal ja nägin järvelt tulemas suurt lainet. Sellest tekkiski hiidlaine. Minul said märjaks ainult varbad, aga kaldast all olev maja jäi korraks kattuseni laine sisse. Siis tulid põgenikud Peterburi suunast, keda jälitas mööda maanteed teine hiidlaine. Selle käest pääsemiseks läksin ümber maja nurga. Näidati, et taevas kuu juures on midagi imelikku. Mulle tundus, et tegemist on ainult optilise pettega. Aga võibolla lendas taevas ka tuumarakett. Klaus mõõtis, kuidas esemete radioaktiivsus kasvas ja pidas selle kohta tabelit. Ta hakkas parajasti ühe eseme oma mõõtma. Mõtlesin, et nüüd saab ta radiatsiooni tasemeks arvatavasti 103. Nii läkski. See oli juba nii tervistkahjustav tase, et edasisi mõõtmisi polnud enam mõtet teha. Ese oli sellepärast nii radioaktiivne, et häid metalle oli järjest raskem saada ja tootjad kasutasid nende asemel indiumit.
pühapäev, november 18, 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar