Voolav riis

Toimusid malevõistlused. Seal oli nii, et kõik said iga matši algul kaks võitu järjest. Kuigi loogiliselt pidi sellest järelduma, et keegi pidi ka kaotama. Aga kaotajaid ei olnud märgata. Räägiti, et kuna siin on võistlejaid kõigist eri riikidest, siis võib mängu ajal käike oma keeles valju häälega nimetada - vastane ei saa nagunii aru. Keegi oligi nii teinud. Aga kui ma selle edasi rääkisin, siis vastati mulle, et oli küll räägitud vastasele tundmatus keeles, aga vastane oli ikkagi aru saanud.

Uurisin raadio nuppe. Raadiol oli küljes plaadimängija. Lugesin, et Krister oli rääkinud, et teda on male alati huvitanud, aga üks kindel kuupäev oli tema elus pööre ja sellest ajast huvitab teda ainult male. See jutt tundus kummaline, sest ma polnud Kristerit ühelgi maleturniiril näinud. Tema nimetatud kuupäev tundus seostuvat sellega, kui mina loengus Euroopa Liitu astumise kahjulikkusest rääkisin. Sel juhul oli Kristeri elu pööre minu tegevusele vastukaaluna mõeldud. Hakkasime perega ujuma minema. Ma polnud aastaid ujunud, aga nüüd oleks jälle tahtnud. Tee peal tuli mulle meelde, et keegi lõhkus minu ujumispüksid ära. Läksin tagasi. Pärast ema pahandas minuga, et kõigi pükstega saab ujuda, aga ma ei olnud temaga nõus.

Olime vanaema sünnipäeval. Sinna saabus keegi, kes kandis vanaisa näoga maski, nagu oleks vanaisa ellu ärganud. Ta mängis, et on vanaisa ja hakkas inimesi ühekaupa pikemalt tervitama. Vanaema oli külla kutsunud ka Savisaare. Savisaar ütles vanaisast rääkiva filmi kohta, et seal on vanaisast tehtud negatiivne tegelane. Negatiivsus seisnes selles, et filmis oli vanaisa rikas. Näidati, et ta tegi hästi pikalt jõuharjutust, mis seisnes ühe järeltulija keerutamises. Istusin Savisaare kõrval, aga ei öelnud talle sõnagi. Vaatasime nukufilmi Savisaarest. Savisaar ei paistnud filmiga rahul olevat. Mõtlesin, et inimesel ei ole hea tunne, kui temast on tehtud kunstiline film. Filmis näidati Savisaart väga hea inimesena. Ta nimetas seal sõjaväge põrguväeks, arvates, et inimesed ei peaks sinna minema.

Viisin läbi ühte võistlust. Võistlejad pidid igale minu küsimusele vastuseks midagi joonistama. Kes vastata ei osanud, langesid mängust välja. Ühele küsimusele oskas vastata ainult üks võistleja. Aga ma ei kuulutanud veel mängu lõppenuks, sest mul oli veel häid küsimusi. Järgmisele küsimusele ei pidanud ainukesena õieti vastanu vastama. Ta oli juba võitja kandidaat. Mängijad ei olnud veel tulnud selle peale, et nad võivad joonistada ükskõik mida. Kui ka see küsimus oli vastatud, esitasin veel ühe ja vastama pidid jälle kõik mängu jäänud. Võistlejatel ei olnud paberitel enam eriti uute asjade joonistamiseks ruumi. Vastuseks näidati auku voolavaid riisiteri, sest küsitud asi oli voolava riisi sarnane.