Kasulik juur

Mulle näidati ühte kasulikku juurt. Juurel oli sama nimetus, mis ühe naislaulja eesnimi. Hakkasin mulda ühest kraavist teise tõstma. Esialgsesse kraavi oli muld pandud selleks, et asjad kõduneksid. Oli vaja, et nad teises kraavis ka kõduneksid. Natuke kartsin, et mulda lahti kaevates võib mõni surnu välja tulla. Igatahes kuskile pidi olema surnuid maetud.

Vaatasin näitlejate fotosid. Juurde oli kirjutatud teooria, et seda, kellega rääkida, näeb inimene sellest, kellel on temaga samasugune silmade asend. Mõtlesin, et see võib õige olla, aga et kui minu silmade asend on selline, et ma teise inimese silmi üldse ei vaata, siis ma ei näe ära, et tema ka ei vaata. Isa kritiseeris ühe tüdruku levitatavaid ideid ja seda, milline see tüdruk fotol välja nägi. Ta ütles, et see tüdruk on ise veel nii suur. Kui Pille oli mõne foto ära vaadanud, andis ta selle edasi Tõnu kätte. Selgitasin talle, et mina hakkasin fotosid vaatama varem kui Tõnu. Sellega mõtlesin, et Pille peaks need andma hoopis minu kätte.

Mulle ei meeldinud, et nägin riiulis ühe naiskirjaniku raamatut. Olin väiksesse riiulisse pannud viimase blogisissekandega seotud raamatud. Ma ei teadnud, kas ma pean iga blogisissekande järel seal raamatuid vahetama hakkama. Ütlesin Hennule, et ta ühe asja entsüklopeediast järele vaataks. Ise hakkasin ümber läinud virna püsti tõstma. Seda oli keeruline teha, sest väiksed asjad olid pandud suurtest allapoole ja mõned olid olemuselt viltused. Isa tuli ja ütles, et ma tema toast ära läheksin. Vastasin, et seda ma ei tee. Isa läks ise ära. Tegin juba püsti tagasi pandud osa virnast uuesti madalamaks, et see jälle ümber ei kukuks. Küsisin Hennult, kas ta on soovitud asja juba entsüklopeediast järgi vaadanud. Henn vastas, et ta ei vaatagi. Püüdsin virna edasi laduda.