Lühike mäng

Läksin maleturniiril kokku P. Simsoniga. Hakkasin enne vooru algust nuppe tõstma, katsetades kahtlast varianti. Kui voor algas, siis ütlesin, et praegu me vist tõstsime niisama nuppe. Vastane vaidles vastu, et see ei olnud niisama. Nüüd nõustusin, et jah, kui ma juba käike üles kirjutasin, siis see läheb arvesse. Kuna ma olin katsetanud nii kahtlast varianti, siis oli karta, et saan pikana mõeldud mängus väga kiire kaotuse. Minu kuningas oli teinud pika vangerduse, kuningat ähvardas vastase tsentris olev lipp. Aga see lipp käis a4 ja minu lipp lõi vastase c8 asuva oda, mida miski ei kaitsnud. Et nüüd oli mul vigur rohkem, aga kuningas endiselt ohus, ütles vastane, et nüüd on seis võrdne. Järgnevalt ajasin oma lipuga vastase kuninga e8-lt h6 kanti. Seejuures oli abiks ka vabal liinil paiknev vanker. See oli sinna jõudnud lühikese vangerduse abil. Vahepeal olin juba unustanud, et tegin lühikese vangerduse, aga see oli olnud vajalik, et mitte saada c2-lt lipuga matti. Nüüd panin ise vastasele lipuga h4 kandist tule peale. Endalegi pisut ootamatult osutus see matiks. Nüüd oli mul ka ootamatult palju punkte - 3,5. Pidi järgnema veel vaid üks voor, kui ma selles oleks ka võitnud, oleks ma vist saanud esikoha. Hiljutisel turniiril oli Klaus esikoha saanud. Rei ütles mulle nüüd, et ma saan lõppenud partii eest kõige kiirema võidu auhinna. Avaldasin kahtlust, et enne turniiri lõppu võib O. Sepp veel kiirema võidu saada. Rei selgitas, et sisuliselt jääb minu võit ikkagi kiiremaks, sest mina mängin läbi une. Et läbi une oli partii natuke uduseks jäänud, hakkasin seda nüüd ärkvel olles uuesti läbi mängima. Vaatasin käike Kerese kogutud partiide raamatust. Mäng kestis umbes 8 käiku. Musta käik La4 oli küsimärgiga. Sellega oli vastase lipp läinud liiga passiivsesse asendisse, aga arvasin, et vastane oli arvatavasti arvestanud, et tsentrisse jäädes võib lipp lõpuks kaotsi minna. Mäng oli alanud käikudega 1. e4! d6. Kui must käis c5, jätkas valge Lh5+, ähvardades lipuga ka oda c8. Vaatasin, et käik Ld1-h5 on ju võimatu. Kui oleks tehtud valekäik, oleks see tähendanud, et mäng tuleb sellest kohast uuesti mängida. Aga arvatavasti tehti käik Oc1-h5. Partii oli üles kirjutatud inglise keeles, kus L tähendas oda. Aga hilisemate käikude puhul oli L ikkagi lipukäikude ees. Siis oli ühes kohas lihtsalt trükiviga.