Tsensuurist ja mõtetest

Eile uurisin tsenseeritud käsikirja. Tsensor ei olnud mitte ainult asju maha tõmmanud, vaid ka juurde kirjutanud. Ma ei tea, kes oli tsensor. Kui see oli siiski autor ise, tegutses ta ikkagi hirmu mõjul nii, nagu ta poleks normaalsetel aegadel tegutsenud. Mõni teine kord tuleb enesetsensuur kasuks. Selle olemasolu on paratamatu, sest valides ühe lause ütlemise, valitakse samal hetkel ka teise lause mitteütlemine. Väljaarvatud siis, kui kellelgi peaks olema nii vähe mõtteid, et ta jõuab absoluutselt kõik mõtted välja rääkida. Aga siis tsenseerib ta ennast ikkagi selle kaudu, et ei hakka kõigest mõtlemagi. Või ei ole tal piisavalt arenenud aju. Me ei tea, kui palju loomad mõtlevad. Nende probleem võib olla selles, et neil ei ole vahendeid mõtete väljendamiseks. Hiljuti kuulsin, kui keegi raadios ütles, et tema koer saab absoluutselt kõigest aru, mida ta räägib. Arvatavasti oli see liialdus.