Mõttekäik raamatute ostmisest lugemiseni

Raamatuid ostes ei lase ma neid panna kilekotti. Täna öeldi mulle sellepeale, et aga see kriimustab raamatuid, kui ei pane. Samas võib kilekotti paneku käigus raamatu kaanele tekkida liigseid sõrmejälgi. Kas mustlane ennustaks paremini, kui ta vaataks käejooni luubiga? Ajakirjas "Luup" avaldati ühte ja sama minu kirja kaks korda. Erinevatel kordadel oli see erinevalt toimetatud. Minu tehtud tõlge, mida praegu toimetatakse, ei olnud toimetaja arvates nii halb kui ma kartsin. Toimetaja teeb selle loodetavasti veel paremaks. Eelmine tõlge jättis keeletoimetajale parema mulje kui tõlketoimetajale. Ühe asja tõlkimisest ma loobusin, sest see oli kirjutatud mitusada aastat tagasi. Ajaloo osakonnas õppinuna võiks mul teoreetiliselt just olla teadmisi keelte minevikust. Aga minu peaaine oli lähiajalugu. See peegeldub ka minu äsja ilmunud raamatu proportsioonides. Kuid täna olen lugenud siiski raamatut Kreeta-Mükeene kultuuri kohta.