Vaatasin käsikirju

Tänases ajalehes oli varasemast vähem koomikseid. Üllatav oli, et koomiksis oli Helinat nimepidi nimetatud. Helina ise oli andnud raamatukokku hoiule enda kirjutatud kirju - nii mulle saadetuid kui ka vanemaid. Mõtlesin need välja tellida. Lastepolikliiniku ees proovisin vanu prille, mõeldes, et võibolla ei näita praegused õieti sellepärast, et on muutunud liiga tugevateks. Kodus andis isa minu kätte minu teise luulekogu teise trüki toimetatud käsikirja. Pruuli oli selle nimelt uuesti välja andnud. Trükitud raamatut lugedes ma polnud esimese trükiga võrreldes erilisi muudatusi märganud, aga käsikirjast oli näha, et seal oli tehtud palju parandusi. Sealhulgas selliseid, millega ma õigeaegse avastamise korral poleks nõustunud. Näiteks oli muudetud ära ühe luuletuse viimane rida, tuues sisse sõna "naine", et luuletuses kirjeldatut tehakse kuidagi naistele. Muudatus põhines tähelepanekul, et niimoodi asjad käivad, aga see polnud üldse kooskõlas minu mõtlemisega. Vaatasin lisaks isalt saadule ka käsikirja teist varianti. Selles olid peale luuletuste toodud ära ka nende vahele paigutatud teemakohased unenägude proosaüleskirjutused. Selles variandis olid ka parandused ära märgitud, aga jäi parem mulje. Ütlesin isale, et enamus parandusi on asjatundlikud. Isa vastas, et ega need pahatahtlikud toimetajad ei olnud. Lugesin arvutist uudist, et keegi ootab mind linnaserval. Arvatavasti oli mõeldud Helinat.

Sõitsime linnaliini bussis. Üks sõitja oli elukutselt bussijuht. Ta rääkis, et tema töö on nii raske, et ta sai juba teise vähi. Tal pidi olema korraga kaks erinevat vähki ja a-tähega haigus. See sõitja pakkus bussi juhtijale viinapudelit. Toomas oli väike poiss, aga läks bussist üksi maha. Ta läks majja, kus tal olid uksel vastas kolm tüdrukut. Läksime ühte majja, kus heitsime pikali. Kaks venda korrutasid oma voodist kooris: "Rahu ja vaikust, töötegijad. Rahu ja vaikust, töötegijad." See oli ebaloogiline lause, mille oli meile öelnud üks vanem inimene ühel päeval meie ärkamise ja tõusmise vahel.