Katastroofiunenägu ja kooliunenägu

Eesti kaardil oli erineva paksusega siniseid jooni. Jõudsime järeldusele, et paks sinine joon on maksimaalne üleujutatav ala. Üks selline lähtus Peipsi järvest ja ulatus peaaegu Tartuni, teine oli Läänemaal. See oli Eesti-aegne kaart. Peipsi ääres enam selliseid üleujutusi ei toimunud, sest kallast oli vahepeal kindlustatud, aga Läänemaal toimusid endiselt. Arvasin, et kui polaarjää sulab, ujutatakse Peipsi-äärne ala jälle endises ulatuses üle. Hakkas sadama paduvihma. See tähendaski üleujutust. Vihm jäi siiski varsti järgi. Teise korruse rõdu paneel kukkus vihma tagajärjel küljest. Olin varemgi arvanud, et meie maja on halvasti ehitatud. Kui paneeli kukkumisest teistele rääkisin, pistis isa pea aknast välja, et paneelita jäänud kohta vaadata. Teise korruse naaber tuli meie ukse taha juhtunut kaebama. Vaatasin maja teiselt küljelt aknast välja. Märkasin, et hoolimata tugevast vihmast on kõnniteel näha juba kuiva pinda. Naabermaja aknast vaatas ka keegi välja. Tundus, et ta vaatab mind. Üle taeva lendas Vene lennuk, mis viskas alla midagi väikeste kommide sarnast. Aga tõenäoliselt oli tegemist pommidega, mis pidid natuke aega maapinnal lamama ja siis plahvatama. Ütlesin, et juhin tähelepanu, et neid langes ka meie maja katusele. Eesti õhuruumi valvav Ameerika lennuk tulistas Vene lennuki pihta tuumaraketi. Võis arvata, et hakatakse välja tulistama ka mandritevahelisi rakette. Aga varsti ütlesin, et kuna tegemist on filmiga, siis ei tule kiiret lõppu, vaid rakette peab saama tulistada kuni filmi lõpuni ja paneelid kukuvad ka ühekaupa.

Olin koolis. Usundiloo tund pidi ära jääma, sest usundiloo õpetaja pidi minema ühele juubelile. Siis võis oodata, et teised tunnid jäävad ka ära, sest kui joonistamistund on viimane, ei jää sinna keegi kohale. Läksime klassiruumi, kus bioloogia õpetaja rääkis, et ta küsib järgmises tunnis neid, kes ei ole õppimise eest hinnet saanud. Ta rääkis veel välisreisist, kus ta oli käinud koos selle klassiga, mille klassijuhataja ta on. Seejuures nimetas ta õpilast nimega Simo. Ütlesin talle, et mina ei käi tema klassis, seal käib Klaus. Mari S. naeris, arvates nähtavasti, et jutt käib hoopis tema vennast. Joonistamisõpetaja andis tänases tunnis valida kahe pilditeema vahel - kas "ring ruudu sees, kolmnurk ringi sees" või siis joonistada võimalikult palju naisi. Ta näitas ka natuke ette. Mulle ei sobinud naiste joonistamine, sest inimest joonistades ma ei mõtle, kas ma joonistan meest või naist. Aga ma oleks saanud joonistada selles mõttes naisi, et neil on seljas midagi seeliku sarnast. Kui joonistamisega pihta hakkasin, valisin siiski õpetaja öeldutest erineva teema. Esimesena sai pildi valmis Kristina, kes läks seda õpetajale näitama. Õpetaja ütles midagi, mille peale Kristina hakkas nutma. Nähtavasti oli õpetaja öelnud midagi meheleminekust. Minu kõrval istuv Lauri K. oli ka kurb ja õpetaja käskis mul teda lohutada.