Mõttekäik lõunasöögist prügiuputuseni

Eile lõunasöögi ajal oli laual kolm vutimuna ja pajas kolm viinerit. Sellest pidi järelduma, et võin võtta ühe vutimuna ja kolm viinerit. Kartuleid oli pajas rohkem, aga nende kohta ma andmeid ei küsinud. Neid sõin vahepealse arvu - kaks. Õhtusöögi ajal sõin veel ühe vutimuna, mis oli järgi jäänud, samuti neli viinerit, mis oli vahepeal juurde keedetud. Täna ma veel midagi söönud ei ole. Kui mitte arvestada, et midagi neelasin alla enne magamaminekut, kui kalendri järgi oli juba tänane kuupäev. Tänast ajalehte olen korraks vaadanud, aga pärast vaatan veel. Eilseid lehti lugesin öösel peale kahtteist. "Tartu Postimehes" kirjutati, et kodutute puhul on kõige tähtsam neile kodu andmine. Nii et ärge hakake mind tänavale viskama. Mul võib pealegi prügikastist leitud toit südame pahaks ajada. Nüüd tuleb prügi sorteerida. Kui ma käisin vanapaberit paberikonteinerisse viimas, siis häiris mind see, et paberikotti ei saanud korraga tühjaks kallata, vaid tuli peotäite kaupa selle sisu väiksest august sisse toppida. Vist kardetakse, et muidu lendaks konteineri sisu laiali. Suvel kirjutati lehes, et Napolis said prügimäed otsa, aga ma ei tea, kas seal on praeguseks olukord paranenud või veel hullemaks muutunud.