Täna tõi Liisa malet mängima oma trennis käiva klassiõe Kristiina. Ütlesin, et mul on aega üks tund, sest tahtsin tööpäevaga pihta hakata. Mängisime mõtlemisajaga 15 minutit. Mul olid mustad. Mäng kulges umbes niimoodi:
1. c4 c6 2. Rf3 d5 3. cd cd 4. d4 Rf6 5. Rc3 Rc6 6. Of4 Of5 7. e3 e6 8. Ob5 Rd7 9. Oc6 bc 10. Vc1 Oe7 11. 0-0 0-0 12. a3 c5 13. Re2 Og4 14. Re5 Re5 15. Oe5 cd 16. Od4 Of6 17. f3 Od4 18. Ld4 Oh5 19. Rf4 Og6 20. Rg6 hg 21. Vc3 Ld7 22. Vfc1 Vfc8 23. e4 Vc3 24. Vc3 Vd8 25. g3 de 26. Ld7 Vd7 27. fe Kf8 28. Vc2 Ke7 29. Kf2 Kf6 30. Ke3 Ke5 31. Vc5+ Kf6 32. e5+ Ke7 33. Vc2 Vb7 34. b4 Vd7 35. h4 Vd5 36. Vc7+ Vd7 37. Vd7+ Kd7 38. Kd4 Kc6 39. Kc4 a6 40. a4 Kb6 41. Kd4 f6 42. Ke4 f5+ 43. Kd4 Kc6 44. Kc4 Kb6. Siin oli vastasel väga vähe aega järele jäänud. Saades aru, et seisuga ma enam võita ei saa, pakkusin viiki. Ajapuudusega arvestades oli vastane nõus, aga küsis, kas ta etturiga edasi tulla ei saa. Analüüsisime kõigepealt valge 25. käiku ja seejärel püüdsime taastada lõppseisu, pannes ainult etturi g-liini asemel algul f3 ja seejärel f4. Analüüs näitas, et seis oli valgele võidetud. Kuna analüüs võttis ka aega, siis teist mängu enam mängida ei jõudnud.
neljapäev, august 26, 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar