Märatsejad hotellis

Olime ühes hotellis. Ütlesin, et üks muusikateos on kehv, selle asemel võiks kuulata ühte teist muusikat. Üks naine oli minuga nõus ja ütles, et tuleb jääda esimese armastuse juurde. Ja lisas, et see on sama hea, kui kasutataks ühte roppu sõna. Teine naine kordas seda sõna, imestades, et see on olemas. Esimesena rääkinud naine tahtis anda mõista, et muusika autor on naiivne, aga minu meelest oli ta ise ka naiivne. Uksest hakkas tulema sisse üliõpilasi. Osad neist olid üleni paljad, sest praegusel ajal oli see tavaline asi. Mõni, kes oli näo järgi poiss, paistis altpoolt rohkem tüdruku moodi. Öeldi, et me peame nüüd magama minema, sest minul on külm. Kell oli praegu pool üksteist. Ütlesin, et ma ei lähe kunagi enne kahtteist magama. Mul jalgadel on külm, sest pikki pükse ei ole jalas, aga ülakehal on soe, sest kampsun on seljas. Ühe poisi kohta räägiti, et ta käib paljana järjest kõigi numbritubade ukse taga ja küsib, kas seal olev tüdruk laseb teda enda voodisse. Mõne ruumiga pidavat juhtuma, et üks tüdruk ütleb, et ei lase, aga teine hüiab, et tema laseb. Seina peal paistis, et lahti oli kellegi arvutipostkast. Keriti kontaktide nimekirja. Üks kontakt oli Helina oma. Hüüdsin, et keegi on minu postkastis. Aga lisasin, et see võib olla ka kellegi teise postkast, võibolla kellelgi teisel on lihtsalt samad kontaktid. Viimasena saabus numbrituppa Kati P. Samal ajal hakkas ülevalt sadama suuri kivimürakaid, sest keegi lõhkus katusel. Otsustasin majast põgeneda. Mul õnnestus hüpata aknast alla, sest all oli kaltsuhunnik. Põgenesin joostes edasi. Otsustasin, et jooksen läbi võsa, sest märatsejad tegutsevad ainult seal, kus on inimasustus. Jooksen tund aega järjest, ma olen seda varemgi teinud. Üks jooksmise põhjus oli veel see, et tahtsin võimalikult kiiresti kontrollida, kas minu postkastiga on kõik korras.

*
Läksin bussipeatusesse. Mul olid taskus bussipiletid olemas. Muidu polnud vaja sõita, aga mõtlesin, et buss on nagu klubi.

*
Voodi peal oli kaks titat. Üks neist tuli voodilt maha ja kõndis vannituppa. Järgnesin talle, aga ei saanud samal ajal jääda valvama teist titat. Imestasin, kuidas minu ema sai vanasti valvata kuut titat korraga. Vannituppa läinud tita ütles sõna "vanaema". Kiitsin teda, et ta oskab juba nii pikki sõnu öelda. Muidu poleks see midagi erilist olnud, aga seda oli kaua oodata tulnud. Ema küsis eemal, kes viskas voodi peale jäänud tita peaga vastu põrandat, kas ta kukkus ise. Ta pani kukkunud titale silma peale pantenooli ja see tita tuli ka vannituppa. Teine tita vaatas, et tal on huvitav silm, ja nüüd tekkis oht, et üks tita torkab teisele sõrmega silma.