Kuidas lõpetada sõjad

Mulle tuleb kiri, et minu unenägudest on välja loetud, et mulle ei meeldi sõjad. Kirjutatakse, et võibolla on mul õigus ja sõjad ongi halvad. Küsitakse, et aga kas sõjad ei ole paratamatus, millega tuleb leppida ja otsida neist eelkõige head. Või äkki on võimalik kuidagi sõdadele lõpp teha?
Vastan, et iga inimene võiks võtta oma elu eesmärgiks maailma parandamise. Mõni tahab seda parandada sõja abil, et tema riigil oleks kaardil parem kuju.
Aga need, kes arvavad, et maailm oleks parem sõdade lõppemise korral, võiks mõelda, kuidas sõdadele lõpp teha. Ja kui on midagi välja mõelnud, võiks nad proovida seda ellu viia.
Üks võimalus sõjad lõpetada oleks see, kui üks riik vallutaks kõik teised ära, nii et poleks enam kellegagi sõdida. Aga siis võiks ikkagi puhkeda kodusõjad. Kuni kõik rahvad pole ühte sulanud, hakkavad vallutatud arvatavasti mässama, et oma iseseisvus taastada.
Ja kui nad õnnestub kokku sulatada, jagunevad nad varsti arvatavasti ikkagi uuteks rahvusteks, sest eri piirkondade inimesed ei saa kõik omavahel rääkida, nii et nende keel ja uskumused arenevad erinevalt.
Pealegi võib praeguses maailmas näha, et kui räägitaksegi sama keelt, peetakse ennast ikkagi erinevateks rahvusteks, sest meri on vahel.
Ja kõigi riikide vallutamine arvatavasti ebaõnnestuks, sest seni on ta alati ebaõnnestunud.
Siis tuleb proovida sõjad lõpetada kasvatuse teel. Inimesi võiks kasvatada nii, et nendes ei tekiks teiste inimeste vastu vaenulikkust.
Juba esimese klassi lastele võiks anda kirjanditeema "Kuidas lahendada maailma suured küsimused ilma sõjata". Siis nad harjuksid selle üle mõtlema. Esimeses klassis tuleks arvatavasti üsna kehv kirjand, aga hilisemates klassides võiks seda kirjanditeemat korrata ja nõuda, et nüüd oleks kirjand pikem.
Maailma riikide ajateenijatest osad võiks minna vahetusajateenijateks teise riigi sõjaväkke, et vaenlase mõiste asenduks sõbra mõistega.
Kirikus võiks rääkida, et kui te tahate sõdida, siis sõdige oma laiskuse, mustuse ja kurjuse vastu.