Punane jook

Olin kaks kokkutulekut järjest teinud Kati P.-le palju kingitusi. Üks kord selle eest, et kokkutulek toimus tema majas, teine kord auto juhtimise eest. Tagantjärele tundus eriti piinlik, et esimesel neist kordadest olin saaginud tükkideks konstruktorist maja ja teist moodi kokku pannud. Mida Kati laps sellest arvama pidi? Aga võibolla lapsed pidasid selliseid asju loomulikuks. Praegu olin poolunes ja lugesin raamatut. Mõtlesin, et loen igat "Loomingu Raamatukogu" algusest mõned leheküljed ja siis võtan järgmise. Kui ma kogu aeg uut raamatut alustan, siis on mul kogu aeg huvitav. Aga "Loomingu Raamatukogud" on nii õhukesed, et võibolla jõuan mõne tervikuna ka läbi. Kati hakkas mult midagi küsima. Ütlesin talle, et ta ei segaks. Ta ütles, et tema mind enam ei huvitagi. See tuli sellest, et mul oli lapse mälu. Kati tuli hommikuti meie korterisse, et minu vendadega koos kooli minna. Olime Peedul. Isa ja ema hakkasid rongi peale minema. Ma polnud ikka veel päris ärganud. Ütlesin, et mulle ei jää raha, et neile järele sõita. Mõtlesin, et kui ärkamisprotsess on nii kaua aega võtnud, siis ta võtab veel.

*
Lugesin oma magistritööd. Mõtlesin selle põhjal kirjutada doktoritöö, kus oleks kõik vead parandatud. Magistritöö pealkirja olin bakalaureusetööga võrreldes lühendanud, nüüd mõtlesin veel lühendada. Kasekamp oli kaitsmisel öelnud, et töös võiks olla võrdlus Lätiga, kuigi selleks ei pea läti keelt õppima. Nüüd mulle tuli meelde, et ta oli "Ajaloolises Ajakirjas" Läti vabadussõjalaste kohta arvustuse avaldanud, arvatavasti pidas ta silmas, et oleks võinud seda kasutada. Aga mulle tuli meelde, et kaitsmisel oli ta veel öelnud, et seda teemat pole vaja rohkem uurida. Siis tuli otsida uus. Kuna vahepeal olin lugenud Tõnissoni artikleid, siis oleks võinud uue töö teema olla fašismiteemaliste artiklite ja Tõnissoni artiklite võrdlus. Esialgu ma polnud veel doktorantuuri sisse astunud. Vaatasin doktorantuuri õppekava. Mõtlesin, et nüüd ma olen kõigiks kannatusteks valmis. Õppeaeg oli 6+3 aastat, sellele pidi lisanduma aasta õppejõu praktikat. Mõtlesin, et selleks kannatuseks, et aasta õppejõuna töötada, ma küll valmis ei ole. Lugesin kirjutist Strandbergi tegevusest. Jäljendatud oli tema keelekasutust. Kui Strandberg oli töökohast ilma jäänud, oli ta läinud ühe endasarnase mehe ukse taha ja pakkunud sellele oma teeneid. Sellel mehel oli ühte punast jooki. Loo jutustaja ütles Strandbergi venivat keelt jäljendades, et Strandberg oli talle rääkinud, et siis ta istus selle mehe pool ja jõi veini ja seda punast jooki. Ei olnud öeldud, mis oli selle joogi toime.