Poliitik olgu kirjaoskaja

Teisipäevases "Eesti Päevalehes" kirjutab Marek Tamm:

Eesti arvamuskultuur on minu hinnangul liiga poliitikute ja ametnike keskne. Ma ei pea õigeks, et kutseliste poliitikute või kõrgete ametnike seisukohti avaldatakse ajalehtede arvamuskülgedel. Kui poliitikul või ametnikul on mingi huvitav sõnum, siis tuleks see vormistada uudisena sisepoliitika veergudel. Mulle ei meeldi lugeda lehest riigi- või linnajuhtide arvamusi sellest, mida tuleks teisiti teha. Tehku, ärgu jutustagu!

Selle arvamusega pole ma nõus. Kui valimistel peab poliitikuid valima rahvas, siis peavad poliitikud end rahvale tutvustama, et teaks, kas neid ikka tasub valida. Kui tehakse mingi otsus, siis võiks seda otsust ka põhjendada, muidu see tekitab vastuseisu. Otsuse taga seisev poliitik oskab sellest paremini rääkida kui tema sõnadest valesti aru saada võiv ajakirjanik. Tipp-poliitik võiks olla ka rahvajuht, kes ütleb ka, mida rahvas tegema peaks, mitte ei tee ainult ise, sest üksi ta kõike teha ei jõua. Praegu koostan Tõnissoni artiklitest teist köidet ja pean neid igati kasulikeks artikliteks. Ajal, kui ta oli juhtivas riigiametis, kirjutas ta ajalehes tõesti vähem, aga avaldati ka tema kõnede tekste. Kaasaegsematest tegelastest nõustuksin enne Lennart Merega, kes kritiseeris ajakirjandust, et see presidendi kõnesid ei avalda. Või Oleskiga, kes ütles ühes artiklis, et erakonnal on ainult kümme kirjutajat, aga kirjutada võiks kõik erakonna liikmed.