Seminar ateismist

Täna toimunud seminaris oli ettekandjaks M. Friedenthal. Ta nimetas oma ettekannet kokkuvõtteks "Ajaloolise Ajakirja" viimasest teemanumbrist, mis on pühendatud religiooni ja ateismi ajaloole. Ateismi mõistet oli kasutatud juba antiikajal, kui seda omistati kristlastele. Keskajal süüdistati teisitimõtlejaid hereesias, aga varauusajal hakati esitama ateismi süüdistusi. Tolleaegne ateismi mõiste kattub tänapäevasega väga vähesel määral. Ateistiks võidi nimetada igaüht, kes ametlikust õpetusest lahku läks, kuigi ta oli usklik. Ennast ise ateistiks nimetajaid ei olnud. Filosoofiline ateism hakkas kujunema alles alates 18. sajandist. Ettekandja keskendus eelkõige varauusajale, mida ta ise on uurinud. Keskajal oli inimestel hierarhia, aga varahumanismis ja surmatantsus hakati inimesi võrdsena kujutama, veel rohkem reformatsiooni ajal. Rootsi ajal luterlik ortodoksia ei pidanud iseseisvat Piibli uurimist õigeks, aga seda hakkasid tegema pietistid. Esimese eestikeelse Piibli ilmumine on seotud pietistide tegevusega. Eesti mõttelooks võib ühelt poolt pidada juba Läti Henrikut, teiselt poolt on vaieldud ka esimese Piibli sinna kuuluvuse üle, kuna seda tõlkisid sakslased.

Kava järgi peavad ettekanded kestma kolmveerand tundi ja neile järgneb sama pikk diskussioon. Tänast diskussiooni alustati sellest, et kui ettekandja rääkis, et esimese eestikeelse Piibli omandasid inimesed, kes eesti keelt ei osanud, siis tegelikult oli selle trükiarv suur ja kinkimiseks läks vaid osa eksemplare. Esimene Piibel on paremini säilinud kui teine. Osa küsimusi puudutas konkreetseid filosoofe, keda ma lugenud ei ole ja need ei jäänud täpselt meelde. Üks küsimus puudutas seda, et kui erinevates uskudes on jumala mõiste erinev, kas siis tõesti tänapäevases tähenduses ateismi maailmas ei leidunud. Mina täiendasin seda küsimusega, kas Kivirähu romaanis on täielikult laest võetud, kui umbes 13. sajandisse paigutuv tegelane ei usu ei kristlikku Jumalat ega haldjaid. Ettekandja vastas, et teadusele teadaolevatel andmetel. On teada küll üksikuid teistsuguseid ütlusi, aga neid peeti blasfeemilisteks väideteks, mis ei olnud sügavalt läbi mõeldud. Küsisin, kas ma sain õigesti aru, et ettekandja kasutab oma artiklis periodiseeringut, mille järgi keskaeg, renessanss ja varauusaeg on kolm erinevat perioodi. Ettekandja vastas, et tal periodiseeringut ei olnud. Ütlesin, et ühes lauses oli räägitud varauusajast erinevalt nii keskajast kui ka renessansist. Ettekandja ütles, et võis küll olla. Tema arvates on renessanss ja varauusaeg erineva meeloluga. Kuid et võib ka öelda, et tal on ebatäpselt sõnastatud ja perioodid on ainult keskaeg ja varauusaeg. Küsisin, et artiklis on nimetatud pietismi ja valgustust paralleelseteks nähtusteks, aga võib vist öelda, et pietism sai alguse suurema vagadusega baroki-, mitte valgustusajal. Ettekandja vastas, et saigi, aga see jätkus hiljem ja pietismil ja valgustusel olid osalt ühised eesmärgid. Küsisin, et artiklis oli romaanidele nagu "Tasuja" viidates vastandatud eesti rahvuslikku liikumist ja ristiusku, aga mulle on rohkem jäänud mulje, et need on omavahel seotud, tuues selle kohta mitu näidet. Ettekandja vastas, et see liin on ka täiesti olemas, mida on ühes ajakirjanumbri teise autori artiklis rohkem välja toodud. Küsiti, et kui palju on ristiusu mahasurumine seotud riigivastasuse mahasurumisega. Ettekandja arvas, et need Nõukogude ajal väga seotud ei olnud, sest usuvastasus oli laiem. Ja et kirikuõpetajad tegevuse jätkata saamiseks tegid isegi mingil määral võimudega koostööd. Küsija täpsustas, et ta mõtleb laiemalt, et varasematel sajanditel oli riik seotud usuga ja kas siis oli ateism riigivastasus. Ettekandja vastus mul ei jäänud meelde, aga omalt poolt vastasin, et Carlyle kirjutas aastal 1843, et Inglismaal on 200 aastat olnud võimul ateistlik valitsus. Kaks nädalat tagasi katkestati seminar sellepärast, et aeg sai täis, aga täna lõppesid küsimused ettekandjale kaks minutit enne kavandatud lõpuaega otsa. Järelejäänud ajal arutati veel, kes võiks pidada järgmised ettekanded või kas ettekannet on üldse vaja või piisab eelnevalt loetu põhjal küsimuste esitamisest.