Pulmade ärajäämine

Kõndisin mööda tänavat. Ühte listi oli saadetud kirju. Aga osa kirjadest olid järjekorranumbriga ja osad ilma. Prantsuse revolutsiooni ajal oli toimunud palju rongkäike. Aga öeldi, et kui Prantsuse revolutsioon oli tükk aega käinud, ei olnud veel ühtegi selle eesmärkidest saavutatud. Ema käis ujumas. Ütlesin, et mina ei taha palju ujumas käia, sest ma ei viitsi pärast kuivatada. Ema ütles, et ongi. Pulmadeks valmistati pruutpaaridele igasuguseid riideid. Osade riiete kohta öeldi, et need kandjatele endale ei meeldi, aga teistele meeldivad. Täna pidid olema minu pulmad. Aga ma ei kõndinud sellest hoolimata naise käevangus, vaid nagu tavaliselt. Naine jõudis minust enne peosaali kohale. Meie koht pidi olema saali nurgas. Aga kui ma sinna jõudsin, oli ees läinud naine kadunud. Pakkusin, et võibolla ta läks jalutama. Tegelikult ma olin seda ette näinud, et ta viimasel hetkel mõtleb ümber ja loobub abiellumisest. Ta tuli tagasi ja ütles, et ma oleks võinud talle enne rääkida, ta on Turus õppinud. Turus oli ta õppinud kirikulaule. Nüüd olid tal mõned kirikulaulud meelde tulnud, mistõttu ta otsustas minuga mitte abielluda. Üks teine naine tuli minu juurde ja ütles, et ta on ka Helsingis õppinud, aga tema nii ei teeks. Pulmad nimetati ümber lõunasöögiks. Ümber mõelnud naine läks nurga taha ja abiellus seal teist korda mehega, kellega ta oli varem juba abielus olnud. Öeldi, et kõik lõppes hästi. Kui nad olid lahku läinud, oli see mees leidnud endale teise naise, mistõttu esialgu oli arvatud, et tema vana naine jääb mulle. Ühel tüdrukul tuli mingi mõte. Paistis, et ta tahab ise minuga juba täna abielluda, nii et pulmad toimuksid ikkagi. Mina polnud nõus kohe esimesel päeval abielluma, vaid ainult kihluma.

*
Läksin hommikul väiksesse kööki. See oli olnud minu arvutiruum. Aga nüüd oli ema seal teinud ümberkorraldusi ja muutnud selle enda triikimisruumiks. Mõtlesin öelda, et nii ei saa, me ostsime siia mulle pika kirjutuslaua. Selle kirjutuslaua oli ema nüüd tõstnud eest ära seina äärde.