Lünklik testament

Magasin öösel oma voodis. Voodi kõrval seina sees oli käik. Selles oli inimene, kes mind kogu aeg jälgis. Hakkasin käiku uurima. See meenutas mulle Võlukäiku, millest olin lapsena mõelnud.

*
Isa oli istunud arvuti taga. Ta oli ühe faili lahti jätnud. Algul arvasin, et ma pean seda lugema. Aga selgus, et ei pea, sest see oli exe fail. Isa oli arvutis olevat failide nimesid muutnud, pannes sõnade vahele tühikud. Kirjastuses oli uue Tõnissoni raamatu käsikirja toimetama hakatud. Isa küsis, kas ma sinna Tõnissoni testamendi panin hulka, toimetaja küsib seda. Vastasin, et ma ei mäleta. Vaatasin käsikirjast järele. Testament oli seal sees, aga lühendatult. Isa arvates oli peamine, et see on Tõnissoni kirjutatud. Toimetajal oli vaja viidet originaalile, et saaks väljajäetud kohad täita. Olin kirjutanud Grenzsteini raamatu saatesõnas, et Grenzstein on melanhoolik, aga Tõnisson koleerik. Tõnissonist oli mul põhimulje, et ta tahtis iga hetk mingit üritust korraldada, aga Grenzstein kirjutas rohkem huvi pärast. Võisin öelda, et kui ma nimetasin Tõnissoni koleerikuks, siis järelikult ma suhtun koleerikutesse hästi.