Tööstus kui eraasi

Otsustasin, et doktoritöö kirjutan nagu magistritöögi Itaalia kohta. Ainult et mitte sellest, mis vanades ajalehtedes Itaalia fašismist kirjutati, vaid Itaaliast laiemalt. Hakkasin selle jaoks vanu ajalehti läbi vaatama. Panin tähele, et kipun ikkagi lugema fašismi teemalisi artikleid ja teisi vahele jätma. Ühes artiklis kirjutati, et Mussolini on öelnud, et tööstus on inimeste eraasi, aga vahepeal ta suhtus teisiti. Kommentaariks mõtlesin kirjutada, et kui fašistid enne võimuletulekut streigi maha surusid, siis nad küll tööstust eraasjaks ei pidanud. Selleks, et loetut töö kirjutamisel kasutada, pidin artiklite ilmumisandmed välja kirjutama ja arusaadava käekirjaga, aga käekiri ei tulnud kõige parem. Ilmumisandmeid pidin vaatama eemalt lasteaiahoone seinalt. Aga rahvahulk tuli minu ja lasteaiahoone vahele. Ütlesin, et nad ei tohi mulle ette tulla. Kartsin, et selle eest nad tulevad mulle kallale. Aga nad tulid siiski olulisel kohal eest ära.

*
Pidin hommikul malet mängima minema. Õhtul pidin minema arsti juurde. Mul oli uus arst. Räägiti, et arstid on võtnud uue põhimõtte, et kirjutada välja retseptirohtusid. Nii võis oodata, et mulle kirjutatakse tavalise unerohu asemel retseptiunerohtu, mis on liiga kange. Mõtlesin, et kui arst küsib, kui palju ma täna magasin, siis vastan, et enda kohta vähe, aga teised inimesed peavad sellist une pikkust normaalseks. Läksin magama kell üks ja ärkasin pool kümme.