Kartulriigid

Üks mees ütles, et ta on tähele pannud, et ma olen viimasel ajal Linnuonusse halvemini suhtuma hakanud. Selline arvamus oli tal sellepärast, et ma polnud enam Linnuonu tänaval ära tundnud ja ei olnud teda seetõttu teretada saanud. Aga nüüd kohtusin temaga jälle ja pidin uuesti ära tundma hakkama.

*
Kell läks rikki. Ta hakkas hästi kiiresti käima. Vahel kellad jäid seisma ja vahel hakkasid kiiremini käima. Teine kell hakkas täpselt sama moodi käituma. Malekell veel esialgu töötas, aga siis muutus ka selliseks. Malekella tagumises küljes oli pragu. Vist selleks, et saaks teda vajaduse korral konksuga lahti kangutada. Vabrikus ei teatud, kas rikki mineku korral on lahti kangutamisest midagi kasu, aga igaks juhuks tehti selline võimalus. Mõtlesin, et võin minna uut kella ostma. Enne pean pangast raha võtma. Kellad olid võibolla rikki läinud sellepärast, et nad olid kvartskellad ja võibolla oli kuskil toimunud kvartsiplahvatus, mis neid mõjutas. Võibolla ka tuumaplahvatus. Ütlesin, et nüüd on ainuke võimalus hakata elama päikeseaja järgi. Pille vastas jah. Ütlesin, et aga ta mõelgu, kui raske on päikeseaja järgi kooli minna. Pille vastas, et tema on sellega harjunud. Mõtlesin, et päikesekell näitab vist igal päeval samal kellaajal sama kellaaega, sest erinevatel aastaaegadel on küll päikese kõrgus erinev, aga koht samal kellaajal sama. Või siiski, tõusu ja loojumise kellaajad erinevad.

*
Kartulid tungisid mööda malelauda edasi. Ratsu püüdis neid veel takistada. Aga ratsu ei saanud takistada kahte kõrvuti liikuvat etturit. Räägiti, et väiksed kartulriigid on mõttetud, sest nendega ei saa mingit ühist sõjategevust organiseerida. Selliseid riike oli palju Lõuna-Ameerikas. Aga mina nägin, et õhus hõljuvad kartulid ei muutugi järjest ähvardavamaks, vaid osad neist sajavad vihmana maha. Eriti kogunes neid Antarktikasse. Räägiti, et seda ei saa kontrollida, mis toimub Mosambiigis ja selle kõrval asuvas teises Portugali kolooniast tekkinud riigis ja sõdivas Vietnamis. Ma ei teadnudki varem, et Portugali kolooniast oli tekkinud peale Mosambiigi ka teine naabruses asuv riik. Olime Aafrikas. Neegrid varitsesid meid, et maha lüia. Siis mõtlesin, et nad tegelikult ei jälgi meid, vaid tegelevad peamiselt tantsimisega. Ohtlikud on nad ainult siis, kui nad meid juhuslikult märkavad. Inimsööjate pere kogunes elutuppa söömaajale. Veel ei teatud, kelle nad enda hulgast ära söövad - naise, lapse või mehe; valge või neegri. Aga nad kõik olid rasvased. Mõtlesin, et ma ei hakka parem inimese maha löömist ja söömist kujutlema.