Midagi malest

Avaldan viimase mälu järgi üles kirjutatud partii. See ei ole hea mäng, seetõttu ma ei pannud seda blogisse kohe. Aga kuna midagi muud ei ole viimastel nädalatel lisandunud, siis täna riputan selle siiski üles, sest see on minu arvates parem kui mitte midagi.

Runnel-Trohhalev
20. juuni 2013
1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 e6 5. 0-0 Re7 6. c3 a6 7. Oc6 Rc6 8. d4 cd 9. cd d6 10. Ve1 Oe7 11. Rc3 0-0 12. Of4 d5 13. ed ed 14. a3 Og4 15. Vc1 Of6 16. Oe5 Oe5 17. Ve5 (Käisin nii, kuna puutusin juba nupu ära, ootamata, kas vastane nõuab.) ... Re5 18. de Ve8 19. Ld5 Of3 20. gf Lg5+ 21. Kh1 Lc1+ 0:1.

*
Ükskord rääkisin ühe maletajaga ühest ajakirjanikust. Tema arvas, et see on väga hea ajakirjanik. Mina vastasin, et üks teine maletaja arvas vastupidi. Seepeale ütles vestluskaaslane, et see teine maletaja oli teine järk. Aga teine järk oli ta siiski äärmisel juhul males. Kui ta male asemel millelegi muule keskendus, võis ta muul alal seda tugevam olla. Aga kui maletajad tunnevad üksteist peamiselt malemänguoskuse järgi, võivad nad selle unustada. Ise võib ka ennast alahindama hakata. Seetõttu on üldse kahtlane, kui palju ma peaks malet mängima või sellest kirjutama, kui see ei ole mu kõige tugevam külg. Maletrenni läksin sellepärast, et males olin tugevam kui füüsilistel spordialadel. Aga mõnes asjas olen ma veel tugevam kui üldse ühelgi spordialal. Näiteks olin ma ülikoolis üks paremaid eksamitegijaid. Aga ma arvan, et kui ma malet mängin, siis tasub mul sellest ka kirjutada, sest malest kirjutajaid on väga vähe ja enamik maletajaid lihtsalt ei viitsi nii palju kirjutada kui mina. Vahepeal oli Eestis mitu puhtmale blogi, aga nende tegijatel sai viitsimine enne otsa kui minul. Peale blogis kirjutamise olen ühe maleraamatu koostanud, mis oli minu esimene töö pärast magistriõppe lõpeatmist. Mõni arvas siis ka, et minu mängutugevusega maletaja ei peaks maleraamatut koostama. Ehk umbes sama moodi, nagu eespool nimetatud ajakirjaniku kiitja selle kritiseerijast. Kas oleks siis parem, kui oleks üks maleraamat vähem? Tugevamatel maletajatel oli võimalus see ise enne mind koostada, aga neil ei ole kõigil jälle magistrikraadi, mis raamatute koostamisel samuti kasuks tuleb. Ja kui paljud oleks üldse nõus nii väikese tasu eest nii suurt tööd tegema? Maletajad, kes minu blogi külastavad, vaatavad tavaliselt ainult malerubriiki ega uuri, kas mul on malemänguoskusest tugevamaid külgi. Kui nad loeks, siis võibolla huvitaks neid ka unenäorubriikide maleteemalised unenäod. Üheks enda tugevaks küljeks pean mälu. Mul jäävad keskmisest inimesest paremini meelde vähemalt lapsepõlv, luuletused, aastaarvud, unenäod ja malepartiid. Näod jäävad ehk keskmisest halvemini. Fantaasiat pean samuti tugevaks küljeks, sest ma olen avaldanud viis ilukirjanduslikku raamatut ja näen rohkem uusi kui korduvaid unenägusid. Seetõttu ma olen nõus mängima nii traditsioonilist malet, kus tähtis on mälu, kui ka Fischeri malet, kus suureneb oma peaga mõtlemise tähtsus.