Kalvinistlik linn

Eile:

Tänav jooksis läbi Austraalia. Kolm Austraalias elavat slaavi rahvast olid omavahel sõjajalal, seetõttu oli igaüks neist asutanud Austraalia keskosas endale eraldi riigi, mis olid pappseintega üksteise eest varjatud. Aga Lääne-Austraalias olid suured paneelmajad, kus samade kolme rahva liikmed elasid läbisegi korterites üksteise suhtes rahumeelselt. Lõuna-Austraalias oli olukord umbes samasugune. Meie ees oli kalapea, mida oleks võinud süia. Kõik seda ei tahtnud, pidades seda vastikuks. Mina ütlesin, et pea sees on natuke söödavat liha ka. Üks vend tahtis süia kala aju, öeldes, et see teeb targaks.

*
Henn leidis enda sahtlist minu vihiku ja andis selle minu kätte. Mul olid need vihikud selged, mis olid minu sahtlis, aga selle olin unustanud. See oli kaheksanda klassi vihik. Lehitsesin seda ja ütlesin, et ma olen kirjutanud nii palju asju, mis ei ole meeles. Kaheksandas klassis oli minu käekiri parem kui seitsmendas, kui see oli ajutiselt halvemaks läinud. Vihiku tagumisse ossa olin joonistanud. Joonistamise ajal olid need pildid tundunud mulle head, aga nüüd enam mitte eriti.

*
Kaunase puiestee hoov oli feisbuk. Üks vene tüdruk oli seal ükskord minu sissekannet kommenteerinud. Aga pärast seda, kui ma endast foto üles riputasin, ei olnud see tüdruk enam endast märku andnud. Lugesin võrgust venekeelset ajalehte. Ma olin seal ise kirjutanud poliitilisel teemal ja keegi teine samal teemal. Olin Kaunase puiestee maja magamistoas. See vene tüdruk seisis ukse juures. Pildistasin teda. Minu fotoaparaadi viga oli, et sellest ei saanud läbi vaadata, seetõttu ei teadnud ette, milline pilt välja tuleb. Seetõttu oleks ehk olnud targem teha kaks klõpsu korraga.

*
Täna:

Ühes majas elasid vana mees ja vana naine. Mees oli ämblik ja hoidis naist kinni, et ta ei saaks ära minna. Nad olid eluaeg omavahel hästi läbi saanud. Mul oli kahju, et elu lõpul läksid nad tülli.

*
Olime Peedul. Majas oli palju vett. Loopisin seda ämbriga välja. Viskasin vee ukse lähedale, aga võibolla oleks pidanud viskama kaugemale, et ta tuppa tagasi ei imbuks. Küsisin Pillelt Tartu rongi aega. Pille ütles, et üks rong läheb kohe ja üks alles hilja õhtul. See mulle ei meeldinud. Aga tulin mõttele, et võibolla saab vahepealsel ajal bussiga ka sõita.

*
Ema hakkas öösel arsti juurde minema ja palus minul ühte poissi valvata. See poiss oli kalvinist, sest ta elas välismaal. Vaatasin filmi ühe Šveitsi linna kohta. Kirjutasin sellest "Sirbile" arvustuse. See oli minu esimene filmiarvustus. Kirjutasin, et seda linna hakati Teise maailmasõja ajal kohe esimesel päeval pommitama. Ajalehes parandati ära, et see ei olnud Šveitsi, vaid Prantsuse linn. Mõtlesin, et tõepoolest, Šveits oli ju sõjas erapooletu. Aga Prantsusmaa kohta oleksin ma nagu varem lugenud, et seal üks valitseja tegi kalvinismile täielikult lõpu. Mina olin seda filmi vaadanud juhuslikult, aga samas ajalehenumbris oli selle linna kohta millegipärast mitu lugu, nii et need täitsid kaks lehekülge. Selle linna enda kultuurikomitee esindaja oli avaldanud luuletuse. Vaatasin, et minu artiklit on üsna palju muudetud. Siis sain aru, et ma ei loe praegu enda artiklit, vaid ühte teist. Minu artikkel oli neil lehekülgedel pindalalt kõige suurem.

*
Lugesin, et Laari ja Jeltsini ajal toimus Vene-Viru sõda. Ma olin harjunud, et seda nimetatakse tulevahetuseks, aga siin nimetati sõjaks. Eesti sõduritele oli antud luba, et kui nad ei taha, siis nad ei pea tulistama vaenlase pihta, vaid võivad tulistada ka õhku. Samal ajal oli toimunud Vene-Poola sõda. Poolale surve avaldamiseks oli Venemaa otsustanud vallutada ka Narva, aga Eesti oli vastu hakanud.