Vanaisa külalised

Vanaisa mängis ühe vastasega kodus malet. Vanaisal oli lipp, aga vastasel viis vabaetturit, mis ähvardasid lippu minna. Vanaisa hakkas tõstma lippu ruudule, mis ei olnud kooskõlas sellega, kus see varem oli. Ütlesin, kus ruudul lipp oli. Vanaisa pani selle nüüd õigele ruudule. Tegelikult ei olnud kahe mängija etturite arv ka väga erinev. Vanaisa hakkas kirjutama nimesedeleid nende kohta, kes veel pidid saabuma. Ühele sedelile kirjutas ta Berendseni nime. Külalisi tuli juurde. Ütlesin ühele mehele tere, sest arvasin, et tema ongi Berendsen. Aga see mees vastas, et tema mind ei mäleta, öeldes enda kohta teise nime. Üks mees küsis, kas ma ta telefoninumbrit mäletan. Vastasin, et ei mäleta. Ta ütles, et tema minu oma mäletab. Ütlesin hästi kiiresti enda telefoninumbri. Nähtavasti olin eelmine kord lubanud ta telefoninumbri valemi järgi meelde jätta. Algas jalgpalli ülekanne. Mulle tundus, et öeldi, et ühel Hollandi jalgpalluril on seljas minu särk, sest ta tunneb Helinat ja Helina andis talle minu särgi.