Mööda köögiseina jooksid kahte liiki putukad, kes omavahel võitlesid. Räägiti, et neile on mürki pandud, aga nad ei söö seda eriti. Mõtlesin, et kui tõmmata putukatele mürgiga ristkülik ümber, siis nad oleks sunnitud seda sööma. Ühed putukad olid nii suured, et tundusid olevat inimesele ohtlikud. Aga võibolla nad ei olnud, juhul kui nad olid viirastuslikud. Läksin magamistuppa. Seal rääkis Tõnu, et oli vaadanud televiisorit ja talle tundus, et seal oli pöördutud tema poole, sest oli loetud luuletust:
Tere, tere, tere,
tere, palju tänu;
tere, tere, tere,
tere nimelt Tõnu.
*
Olin toimetanud raamatut, mida olin pidanud lühendama. Nüüd lugesin selle kohta arvustust. Kirjutati, et raamatu laused võiks kolm korda pikemad olla, inimõiguslased oleks autoril neli korda pikemalt kirjutada lubanud. Mõtlesin, et kui raamat oleks neli korda paksem, ei hakkaks igaüks seda läbi lugema. Vaatasin, mis on kirjutatud raamatu tiitellehe pöördele. Seal oli kirjas, et mina olen käsikirja toimetanud ja aastal 1998 toimetasin heitlikult. Aastaarv oleks pidanud olema 2008. Mulle ei meeldinud, et minu kohta sõna heitlik kasutati. Algul mul polnud lihtsalt tööülesannet kõik läbi lugeda olnud. Minu nime taga lühendamist ei olnud mainitud. Mainiti, et on kasutatud ühe teise inimese lühendatud varianti.
neljapäev, oktoober 17, 2013
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar