Magistrieksam esimesel korrusel

Seisin raudteejaamas. Kui rong tuli, hakkasid ajaloolised sündmused arenema. Ühed tähtsad mehed hakkasid mööda tänavat kõndima. Kõndisime neile järele. Nad rääkisid ühtedele inimestele, et nad tahtsid teostada kokkuhoiupoliitikat, aga meie olime neile rääkima hakanud, mida peab sööma.

*
Arvasin, et eksamil võidakse mult küsida ühte eestlast. Aga õppejõud ütles, et ta oleks küsinud pigem eestlase peremeest. Vaatasin, mida ma olin välja kirjutanud. Olin kirjutanud välja andmeid selle eestlase kohta, aga hulgas oli ka lauseid tema peremehest. Ma olin need küll ise kirjutanud, aga ära unustanud, sest arvasin, et peremeest ei küsita, kuna minu jaoks oli tähtis eestlane. Hakkasin uuesti kuulama Jaansoni loenguid 20. sajandi teise poole kohta. Ma ei jõudnud loengus kõike üles kirjutada, aga polnudki oodata, et eksamil kõike küsitaks. Kui loeng oli lõppenud, siis vaatasin, et olen teinud samasugust metsikut käekirja nagu esimene kord Jaansoni loenguid kuulates. Tahtsin teha teist korda magistrieksamit. Nüüd oli mul materjal paremini selge kui esimesel korral. Aga kui oleks antud uuesti täpselt sama küsimus, et võrrelda Inglise ja Prantsuse fašismi, siis sellest oleksin võibolla seekord halvemini rääkinud. Läksin teatasin juhendaja Medijainenile, et olen nüüd eksamiks valmis. Ta vastas, et ta läheb esimesele korrusele ja et ma talle sinna eksamit andma järele läheksin. Küsisin, kas nende riietega võib eksamit teha. Ta vastas, et võib küll. Eksamit võtsid vastu Medijainen ja Mateo. Eelmine kord oli vastuvõtjaid olnud rohkem. Rääkisin esimese eksamipunkti all, et keskajal toimusid erinevatel Euroopa maadel ülestõusud ja ülestõusjad pidasid neid ühe ja sama protsessi osadeks. Kui esimene punkt oli vastatud, läks Medijainen minema. Mateo andis mulle teiseks küsimuseks "Stalin ja häbitunne". Rääkisin, et Stalinil oli aastal 1917 häbi, et Venemaa on nii väike, hiljem ta hakkas piire laiendama. 1917 oli ainuke aastaarv, mida ma eksamil nimetasin. Magistrieksam pidi koosnema neljast küsimusest, aga täna anti mulle ainult kaks ja pidin teisel päeval edasi vastama. Mõtlesin öelda, et edasivastamisega ei ole vaja kiirustada, ma kuulan enne Jaansoni loengud lõpuni. Eelmise magistrieksami olin saanud nelja, vaatasin, kas täna kirjutas Mateo mulle viie. Aga ta oli kirjutanud hoopis arvestatud. Kuid ta oli kirjutanud kahe ainepunkti asemel kõik neli korraga ära, nagu ma ei peakski eksamit edasi tegema. Siis jäid mul teha veel ainult magistritöö ja kaks eksamit. Üks neist oli kunstiteadus. Magistritööd ma ei saanud väga ruttu valmis saada, sest olin võtnud uue teema ja otsast peale kirjutama hakanud. Mul tekkis äkki kahtlus, kas ma olin üldse pidanud magistrieksamit uuesti tegema. Ma olin arvanud, et pean tegema, sest olin mitu aastat õppetööst eemal olnud. Aga tegelikult vist ei pidanud, sest ma olin endiselt ühes ja samas õppeastmes. Medijainen oli lasknud mul eksamit uuesti teha võibolla sellepärast, et ei mäletanud, et ma olen seda varem ka teinud.