Kolm luuletust ööga

Läksin ajaloo sisseastumiseksamile. Kõigile anti küsimuste leht ja võõrsõnade leksikon. Öeldi, et leksikonist võib vastuseid otsida. Eelmine kord olin samal eksamil saanud esikoha, aga vaatasin, et seekord ma nii palju õigeid vastuseid ei tea. Osad võisid sellega alt minna, et hakkavad leksikoni algusest peale lugema ja ei jõua eriti kaugele. Küsisin, mida tuleb lünkadesse kirjutada, kas aastaarve või lüngale eelneva sõna sünonüüme. Mõlemal pool istuvad pinginaabrid vaatasid minu tööd. Ütlesin, et nad ei vaataks. Siis ütlesin, et hea küll, nad võivad vaadata, aga mitte kõike maha kirjutada. Olin ise ka enne nende tööd vaadanud. Õppejõud käis vahepeal ruumist väljas. Kui ta tagasi tuli, hüppasid kõik peale minu oma kohale, sest nad olid käinud ringi, et teiste pealt õigeid vastuseid lugeda. Mina olin jäänud paigale. Tööl oli mitu erinevate küsimustega osa. Tegelesin nendega läbisegi, aga peamiselt esimese osaga. Kui jõudis kätte aeg töö ära anda, siis ei olnud see mul valmis. Nii ei saanud ma ülikooli sisse saada. Või nüüd sain aru, et see ei olnudki sisseastumiseksam, sest ma olin juba ülikoolis sees. See oli intelligentsustest, mis midagi ei mõjutanud, vaid mille eesmärk oli uurida, kuidas mõjutab intelligentsus järgneva õppeaasta tulemusi. Intelligentsustesti oli võimalik paremini teha, aga selleks tuli pingutada. Mult küsiti trepil minu vanaema kohta. Vastasin, et vanaema ei ole mulle kunagi kooli järele tulnud. Või nüüd tuli meelde, et on küll järele tulnud, aga mitte koju, vaid muudesse kohtadesse viimiseks. Läksin sööklasse. Liigutasin laual morsikannu, nii et morssi loksus lauale. Ütlesin, et seda oli laual juba enne ja nüüd loksus juurde. Ariel hüppas eest, öeldes, et nüüd hakkas üle laua ääre voolama.

*
Tõnul ja Kadril sündis uus laps. Selle peale hakkas lund sadama ja kevad lükkus edasi. Isa ütles, et lapse sündimise puhul võib kultuurkapitalilt toetust ka küsida. Panin blogisse kirja, et mul sündis vennapoeg ja sel puhul maksti kultuurkapitalist toetust. Siis kustustasin sõna "kultuurkapitalist" ära, sest toetuse maksmist ei olnud veel otsustatud, jättes lihtsalt, et maksti toetust. Kultuurkapitali töötaja ütles, et toetust saab maksta neli eurot. Kadri vastas, et sellest ju söögirahaks ei jätku. Mõeldud oli siiski, et neli eurot iga kuu, mitte kokku. Ütlesin, et ma võin laenu anda. Tõnu hakkas naerma. Ütlesin, et ma annan protsendita laenu. Tõnu vastas, et tema töökoha kassas on raha.

*
Tänases viimases unenäos olin mõelnud välja luuletuse:
Ma tean, et tuleb nõtkutada põlvi,
selleks, et saaks näha taevavõlvi.
Kahes varasemas tänases unenäos olin samuti mõelnud välja kaherealised luuletused, need olid samuti meeles. Esimeses tänases luuletuses olin olnud ajaloo sisseastumiseksamil, kus teised olid kirjutanud, aga mina olin algul suuliselt vastanud ja lugenud luuletust:
Eksamid pole mind vaimustanud,
kuid ma pole asjata haigutanud.