Linn laiemaks

Ühel naisel olid kaks last haiged. Üks oli raskelt haige ja teine kergemalt. Raskelt haigele lapsele oli naine näidanud, et sööb juukseid. Seepeale oli laps ka juukseid sööma hakanud. Järgmisel päeval lõhkes lapse kõht. Naine arvas, et laps jäi ellu tänu sellele, et oli juukseid söönud. Aga osad arvasid, et kõht lõhkeski juuste söömise tõttu. Tuli kohtuprotsess, kus toimusid suured vaidlused. Naine ütles kohtus, et inimene saab instinktiivselt aru, mille söömine on kasulik, sest kui tal on varem need asjad suhu sattunud, on jäänud mälestus, kuidas need mõjuvad. Politsei kandis naise vastu protokolli uusi süüdistusi, et tal ei ole kodus elektrijuhtmed ohutud ja et ta oli öelnud vale telefoninumbri. Ta oli enda arvates öelnud õige telefoninumbri, aga kogemata ühe numbriga eksinud. Käisin tagatoas ja ütlesin, et seal ei ole tõesti juhtmed ohutult. Laes rippuvalt elektrijuhtmelt tilkus vesi ja all mängis raadio. Naine algul ei uskunud, aga siis läks ise vaatama.

*
Olid toimunud valimised. Rahvaliit oli kogunud 4 protsenti hääli ja jäänud alla viie protsendi künnise. Rahvas kõndis mööda tänavat. Kaks Rahvaliidu tegelast seisid tee ääres ja tänasid kättpidi neid, kes olid nende parteid valinud. Mind nad ei tänanud, sest olin valinud teist parteid. Mõtlesin, et esimesel hetkel jääb mulje, et nad seisavad tee ääres ainult korraks, aga nähtavasti nad ootavad tegelikult kõigi inimeste möödumise ära. Kuskil tee ääres võis olla ka teiste parteide esindajaid. Ütlesin, et räägitakse, et Rahvaliidus on natsid, aga ma nägin just unes, et hoopis kommunistid. Ütlesin seda Pillele ja ühele vennale, kes kükitasid maas. Pille vastas, et hea, et ma seda ütlesin, muidu ta oleks mult küsinud, kuhu ma lähen. Läksin ühe maja koridori. Vastu tuli inimesi. Nad tulid koridori lõpust, kuhu mina olin teel. Joonistasin kõik toimuva üles. Joonistasin ühe inimese pilgu. Tema silmast väljus sirge joon objektile, mida ta vaatas. Aga kuna tema nägemine ei olnud terav, olid kõrgemal ja madalamal lisaks punktiirjooned. Punktiirjooned konkreetse objektini ei ulatunud. Pildi taust oli täis mulle. Arvasin, et pilt peaks olema üsna hea, sest see on otse unenäo ajal joonistatud. Aga hakkasin kahtlema, kas see pärast ärkamist jääb alles. Vahel oli juhtunud, et ei jää. Ärkasin ja pilti polnudki alles. Jäin uuesti magama ja kõndisin mööda Tartu vanalinna tänavaid. Need olid tehtud tükk maad laiemaks. Selleks ei olnud midagi ära lammutatud, aga majad olid tõmmatud üksteisest kaugemale, nii et linna pindala laienes. Jõudsin Raekoja platsile. See oli nüüd õudustäratavalt suur. Selle ühest otsast teise kõndimine võttis tohutult pika aja. Majad platsi ääres olid lisaks muutunud kõrgemaks, seal olid nüüd pilvelõhkujad.