Ettur tempode vastu

Täna analüüsisin, mis oleks saanud siis, kui ühe kiirturniiri partiis oleks löödud Lg2. Musta käike tegi arvuti ja valge võttis käike tagasi:

1. e4 c5 2. Rf3 d6 3. Ob5+ Od7 4. Od7+ Ld7 5. c3 Rc6 6. d4 cd 7. cd Lg4 8. Le2 Lg2 9. Vg1 Lh3 10. Vg3 Lc8 11. Oe3 Rf6 12. Rc3 a6 13. d5 Re5 14. Re5 de 15. Vg5 Lc7 16. Vc1 h6 17. Vf5 e6 18. de Ob4 19. ef Kf7 20. a3 Oc3+ 21. Vc3 Lb8 22. Vc5 Ve8 23. Lc4+ Kg6 24. h4 b5 25. Lc2 Kh7 26. Vc7 Rg4 27. Vff7 Vg8 28. Le2 Re3 29. Le3 Ld8 30. Lg3 Kh8 31. Lg6 Lc7 32. Vc7 ja must sai 104. käigul mati.

Stiilinimede väljamõtlemine

Eile avaldasin pildi tehisintellekti töödelduna ja täna lisan originaali. Proovin kirja panna ka stiilinimesid. Esitasin tehisintellektile küsimusi hiljuti blogis avaldatud följetoni stiili kohta, ta pidas seda kõige rohkem modernismiks, täpsemalt eksistentsialismiks. Järgnevalt teemat facebookis arutades ütlesin, et lugeja võib ise ka stiilianalüüsi teha ja oma stiilinimed välja mõelda. Pakkusin ka enda följetonile omalt poolt välja uued stiilinimed 'pealkirja lahtikirjutamise stiil', 'varjundi lisamise stiil' ja 'punktide tähtsustamise stiil'.

Järgnevalt mõtlesin õhtu jooksul veel hulgale asjadele stiilinimed välja, nii piltidele kui ka tekstidele. Kui ma olen viimastel aastatel mõelnud palju piltide detailide üle, siis nüüd püüdsin mõelda tervikutest, et saaks määrata stiilinimesid. Võrdlesin ka uute tuttavaks saavate piltide ja tekstide stiile enda meeles olevate teoste stiilidega.

Mõtlesin vist stiilinimed välja ka täna avaldatavale pildile, aga kõik ei jäänud nii hästi meelde kui esimesena pandud följetoni stiilinimed. Proovin uuesti mõelda, et midagi kirja panna. Mõned variandid oleksid: 1) naeratava näo stiil; 2) geomeetriliste kujundite stiil; 3) ülestõstetud käe stiil. Kui kaks kätt oleks üles tõstetud, nagu minu mõnedel varasematel piltidel, siis võiks seda nimetada väikse lapse stiiliks, imikud tõstavadki; 4) põhiliselt valge pildi stiil; 5) arvuti joonistusprogrammi põhivärvide stiil; 6) kriipsude stiil; 7) muudetud kehaehitusega inimese stiil; 8) osalise ebasümmeetria stiil; 9) aura sarnase kujundi stiil; 10) pildi keskkoha tähtsustamise stiil. Osad nimed mõtlesin välja täna ja osalt tulid kirjutamise käigus meelde eile pandud stiilinimed.

Suhtumine kuningasse

Läksime külla ja pidime sinna ööbima jääma. Võtsin välja äratuskella, mis mul kaasas oli. Kartsin, et selle tiksumine võib pererahvast segada. Aga kuna nad midagi ei öelnud, siis võibolla siin olid hea unega inimesed, keda ei seganud.

*

Käisin pärast ülikooli jälle koolis, praegu olin kümnendas klassis. Sain tunnistusele peaaegu kõik hinded viied, aga cum laudet ikkagi ei saanud, sest bioloogia oli neli, kuna ma suhtusin bioloogia õpetajasse tema rumaluse tõttu vaenulikult. Mõtlesin, et mul on ajalugu kõige tugevam aine, aga ükskord oli ajalugu ka kolm. Pärast koolipäeva töötasin samas kontoris Hennuga. Henn küsis, kas mul oli tunnistusel viis hinnet. Vastasin, et ei, selline hinnete arv oli ülikoolis, nüüd käin jälle koolis, kus hindeid on palju rohkem.

*

Osad inimesed olid esimest korda kuningaga kohtudes kõhkleva suhtumisega. Aga viimasele peole kuninga juurde kutsuti ainult inimesi, kes olid varem tema vastu poolehoidu ilmutanud. Seetõttu tahtsid kõik külalised kuningat pikalt suudelda. Külalisi oli umbes 13.

Ühisteos

Lugesin taas, et kritiseeritakse tehisintellekti loomingu avaldamist. Joonistasin seepeale ühe pildi oma käega, aga töödelda lasin seda ikkagi tehisintellektil. Tegelikult ma ainult ühisloomingut olengi avaldanud, tehisintellekt üksi midagi ei loo. Vanasti tegin koos vendadega ühisloomingut, aga nüüd on nad mujale kolinud ja hõivatud. Raamatuarvustusi saan kogu aeg teiste autorite ainetel kirjutada, aga siis jääb alati minu sõna viimaseks, ma ei saa tagasisidet.

Muuseumi asukoht

Lähen kooli poole. Läbin ühe kesklinna õue, kus on võibolla linnamuuseum, aga vastavat silti ma ei näe. Kodus vaatame ajalooraamatu viite järgi, mis on selle muuseumi aadress, nagu oleme teinud varemgi. Selgub, et see muuseum asub ühes teises kohas. Ema küsib, miks ma üldse kooli kesklinna kaudu läksin, nii jääb hiljaks, tuleb minna Riia mäe kaudu. Sellega ma ei ole nõus, ma olen kogu aeg sama teed käinud ja ükskord klassivend Jürgen õpetas, et see on kiirtee. Koolist koju tulles pean astuma alla järsust trepist, mis on talvel libe. Praegu pole küll talv, aga trepp on siiski ohtlikult libe. Seejärel jõuan Toomemäelt Kitsale tänavale. Mõtlen, et võibolla tee kõrvale jääv Vallikraavi tänava maja ongi linnamuuseum, ma pole kunagi selle silti näinud, vaid ainult tagakülge. Mõtlen, et lähen silti lugema.

Följeton kiirmaleturniirist

Käin päevakeskuses pensionäridega malet mängimas. Sünniaasta poolest olen ma seal kõige noorem, aga ametinimetuse poolest üks vanemaid, sest ma pole lihtsalt pensionär, vaid endine pensionär. Riik on mulle varem nii palju töövõimetuspensioni maksnud, et nüüd on riigil raha otsas. Ja seda ei tule talle ka juurde, sest makse ma ei maksa. Mõned küll maksavad, aga et asi kindel oleks, tuleb kõike ise teha.

Tee malemängukohta viib mööda mu lapsepõlvekodust. Tavaliselt kõnnin sellest kiiruga mööda, aga täna vaatan vanasse hoovi ka sisse. See on riskantne, sest internetis on kirjas, et ma näen seda paika sageli unes, nii võib kellelegi tunduda, et mul on pisarad silmas. Mulle võidakse pakkuda müügiks korterit, et ma sellesse hoovi tagasi koliksin, aga mul on kaasas vaid üks euro turniiri osavõtumaksu jaoks.

Jõuan mängumajja kohale, panen riided riidehoidu ja hakkan mängima süntesaatorit, mida ma siin varem katsetanud ei ole. Mängin hästi vaikselt, muidu saadakse aru, et ebamusikaalsele inimesele muusika väga meeldib. See oleks sama kui vana hoovi juures pisarate näitamine.

Lõpuks hakkab turniir pihta. Esimeses voorus võidan, teises voorus samuti, ja veel sellist vastast, kellele ma olen viimastel aastatel põhiliselt kaotanud. Ta on viimastel aastatel kõvasti trenni teinud ja tal on peas rohkem värsket teooriat kui minul, aga mul on rohkem vana tarkust ja kooliharidust.

Kolmandast voorust hakkab kõik allamäge minema. Olen vist väsinud. Kolmandas voorus loodan küll võita, aga tagala jääb hõredaks ja mängin seisu maha. Ei tea, kas ma olen liiga närviline või liiga optimistlik. Neljandas voorus on väiksed lootused ainult viigile, aga sel korral ongi vastane minust selgelt tugevam ja see toob talle võidu. Viiendas voorus kaotan juba avangus. Turniiri alguse järgi oleks võinud arvata, et algused on minu tugev külg. Mõnes mõttes on ka viiendas voorus, sest midagi peale alguse mängida ei õnnestu. Vahel kodus olen lõppmänguraamatu järgi ka ainult lõppmängu mänginud.

Kuna viies voor saab väga ruttu minu jaoks läbi, on asja hea külg, et nüüd saab uinaku teha, kuni teised oma mängud lõpetavad. Kuuendas voorus olengi puhanum ja saan kolmanda võidu. Lõpp hea kõik hea. Kuigi punktide lõppsumma ei ole hea, vaid keskpärane.

Vaba rütmiga regivärss unenägude teemal

Sageli näen suisa unda,
oma voodis muudkui magan,
võlun välja viirastusi,
mineviku mälestusi.
Vahel viibin unes koolis,
tundub: toimub koolitundi,

õiglust ootan õpetajalt,

paariliseks pinginaabrit.

Vahel olen veidi vanem,

ülikõrges ülikoolis

õpin sealseilt õpetajailt,

kirjutan ka kirjatöösid.

Inimene lihtsalt lendab

vaimusilma uneudus,

roheline noor ka roomab,

käpuli käib kahejalgne.

Tuleb teateid tulevikust,

hõiskan unes enne homset,

või siis tunnen hoopis hirmu,

kummitavad kurjad koerad.

Palju pärit päris elust,

argipäeva askeldustest,

lapsepõlves läbi tehtust.

Aga asju ainult unes

juhtuvaid ka jutustada

vahel saab ka vahelduseks.

Uni annab uusi mõtteid,

meenub mõnda möödaläinust,

lapsepõlves läbi käidust,

hilisemaist hirmutajaist.

Mulle meeldib magamine,

kui toob uni uusi mõtteid,

pikendab mu päevaelu,

annab ainet arutlusteks.

Jäägu mällu mälestusi,

jagamiseks jälgiaille!

Naljaluuletus unenägudest

Silmad on kinni mul öösel,
kuid vaimusilm pärani on.

Akna ees rohkem on riiet,

seljas neid sellevõrd vähem.

Unes ma käin justkui koolis,

tarkusest seega ma hoolin,

hindeseis kinnitab vähem,

kuigi uneski asju jääb pähe.

Vähemalt hommiku ajaks.

Ärge pange kuid pahaks,

kui ajutine see tarkus

ka tarkuse pealinnas Tartus.

Värske tõlkeraamat

Oli just ilmunud Carlyle'i raamatu tõlge. Raamatu paksus oli 400 lehekülge. Originaal oli olnud tihedamas kirjas ja ainult 100 lehekülge. Leidsin tõlkest trükivigu. Ütlesin toimetajale, et see tuleb sellest, et ta loeb kiiresti, mitte iga tähte ühekaupa. Mõtlesin, et jätan ise hoolimata aeglasest lugemisest samuti trükivigu sisse. Tahtsin teatada ajaloolistis raamatu ilmumisest. Mõtlesin, et ma vist juba teatasin. Siis tuli meelde, et eelmine kord teatasin teisest raamatust. Läksin isa tuppa. Õhk oli täis herilasekärbseid. Mõtlesin, et võibolla on mõni herilane ka hulgas.

Uus pill proovitud

Täna enne kiirmaleturniiri algust mängisin esimest korda tolle maja süntesaatorit. Viimati nägin katalaane seda mängimas, kellega ma kohtusin ühelainsal turniiril. Täna mõtlesin, et kui neil see käivitada õnnestus, siis proovin ka välja mõelda, kuidas see käib. Mängisin vaikselt, nii et teised võibolla ei kuulnud. Turniiri ajal ma ei hakanud teiste mängu pilliga segama, aga pärast viimase vooru lõppu improviseerisin ühe loo veel.

Sissetungijad

Meie korterisse tungisid agressiivsed mehed. Üks sisse tulnud poiss läks praeahju ja tõmbas enda järel ukse kinni. Ütlesin talle, et ta ukse lahti teeks, muidu ta võib ära lämbuda. Tõmbasin ise ukse lahti, aga poiss sulges selle uuesti. Ütlesin talle, et ta prooviks, kas ta jõuab seestpoolt luugi lahti lükata. Ta ei jõudnud. Avasin selle uuesti ise, nüüd ta seda enam ei sulgenud. Suures toas hoiatasin venda, et ta riiulit kaela ei tõmbaks. Panin riiuli paika tagasi, aga see kõikus ka minu käes liigselt. Mul tuli midagi meelde. Ütlesin, et täna algavad vist Tartu malemeistrivõistlused, aga mul jääb nendel noorte käitumise tõttu osalemata. Meie korteris käib liiga palju võõraid. Isa küsis, kes viimati käis. Vastasin, et mul ei jää meelde, sest ma ei tunne neid. Mõtlesin, et oleks saanud vastata, et viimati käisid need, kes täna käisid.

"Mõtelda ning mõista"

Peeter Tulviste. „Mõtelda ning mõista“. Eesti mõttelugu 186. Koostanud Eve Kikas. Tartu 2025. 192 lehekülge.

Peeter Tulviste 80. sünniaastapäeva puhul toimus tema mälestusnädal ja ilmus kaks raamatut. Tulviste kohta koostatud mälestusteraamatut on kolmes ajalehes arvustatud, aga seda pole vähemalt esialgu üldsusele kättesaadavaks tehtud. Tulviste enda artiklikogu on leidnud vähem kajastamist, aga see on kättesaadavam.

Minult küsiti raamatu esitluse kõne ideed ja ma soovitasin rääkida sellest, et Tulviste ei kirjuta mõtlemise muutumisest ajaloos mitte ainult raamatus, vaid tegi sellest hiljem juttu ka suulistes jutuajamistes. Ise ma esitlusele ei läinud, muidu oleksin pidanud osalema nädala jooksul kolmel üritusel. Tulviste suulisi jutte olin ma aga aastatel 2000–2017 palju kuulnud, enamasti vist kord nädalas, harvemini ka varem.

Raamat koosneb kahest tsüklist, esimene on kordustrükk aastal 1978 ilmunud raamatust, tsükli pealkiri on „Mõtlemise muutumine ajaloos“. Teises tsüklis kordab ta paljuski samu mõtteid, aga juba pärast Eesti taasiseseisvumist. Mõtted pole palju muutunud, aga natuke siiski. Nõukogude ajal võrdleb Tulviste erinevaid kultuure, et sarnased on Antiik-Kreeka ja 20. sajandi Euroopa, mis hindavad mõlemad teadust, teiselt poolt on sarnased 13. sajandi eelne Eesti ja 20. sajandi vähearenenud rahvad, mis teadust ei hinda. Pärast taasiseseisvumist on Tulviste hakanud vastandama ka Nõukogude ühiskonda ja sama aja Läänt. Uus aeg olevat muidu parem, kuid Nõukogude ajal elanud inimestele tulevat alles õpetada, kuidas uues ühiskonnas hakkama saada. Tulevat seletada, et raha ei ole sama, mis rubla. Mina tuleviku suhtes nii optimistlik ei ole, näen tänapäeval ka keskkonnaseisundi halvenemist. Elu lõpu suulistes jutuajamistes oli Tulviste ka ise pessimistlik Venemaa sõjapoliitika tõttu.

Raamatus on juttu sellest, kuidas teadmisi ja oskusi ühelt põlvkonnalt teisele edasi antakse. Mõtlemisviis ka areneb, psühholoogiat huvitavat rohkem mõtlemisviisi kui üksikmõtete muutumine. Ühiskonnas tekkivat uued mõtlemisviisid vanade kõrvale, kuid ka vanad säilivat. Teadusliku mõtlemise tekkimise pärast ei ole usuline kadunud. Tulviste oskab hinnata ka usulist mõtlemist, sest see annab vastuseid küsimustele, mis on hea ja mis on halb. Igal inimesel olevat mitu mõtlemisviisi, kuid kui ta ühte ei kasuta, siis see kaduvat.

Olen toonud varemgi näiteid, kuidas olen ajalooloenguid kuulates ka ise mineviku mõtlemisviise katsetama hakanud – riimkroonikaid kirjutanud, piltkirja leiutanud ja erinevaid kunstistiile jäljendada püüdnud. Praegu saab lasta ka tehisintellektil mineviku kunstistiile jäljendavaid pilte maalida ja erinevaid stiile kombineerida. Tulviste õpetas mulle, et tänapäeval tuleb luua uut teadmist, mitte lihtsalt asju pähe õppida nagu keskajal. Ta arvas, et osa asju on parem lausa ära unustada. Kui ma oma tähelepanekutest rääkisin, siis ta ütles, et selleks peavad väga suured arvud olema, et midagi väita. Vahel soovitas ta riimsõnu, millega võiks luuletusi kirjutada, näiteks kunstnik Picasso ja inimsööjast riigivalitseja Bokassa. Selle riimiga kirjutasingi kaks luuletust. Võibolla oli Tulviste soovitatud ka riim Kissinger ja messenger, millega kirjutasin kolmanda luuletuse. Tulviste ütleb ka raamatus, et varem pidid nooremad vanemaid kuulama, aga et tema küsib oma kahelt lapselt nõu, mitte ainult arvuti kohta, vaid ka muus.

Tulviste oli seisukohal, et rahvast ühendab kõige paremini tema ajalugu. Mõni on pidanud selleks keelt, aga Tulviste on tuntud võõrkeelse teaduse tegemise propageerijana. Kõigil rahvastel ei ole keel identiteedis esikohal. Tulviste on kirjutanud ka võõrkeelseid teadustöid ja õppinud Moskva, mitte Tartu ülikoolis. Raamat on võibolla sellepärast nii õhuke ja kordusterohke, et on trükki antud neid töid, mis on valminud eesti keeles, aga lisades on loetletud ka tema võõrkeelsete teadustööde pealkirju. Samale sarjale Paul Kerese ja Hendrik Sepa raamatuid koostades olen ma osa artikleid tõlkinud. Mul paluti tõlkida ka Nikolai Maimi raamatu jaoks, millel oli teine koostaja.

Psühholoogina liigitub Tulviste kultuuripsühholoogiks. Ta võrdleb nii eri aegade kultuure kui ka sama aja erineval arengutasemel kultuure, laiendades järeldusi ka minevikule. Raamatu lõpul arvab ta, et võibolla tulevikus kutuuripsühholoogia mõiste kaob, kuna see saab üldpsühholoogia tunnustatud osaks ja pannakse kokku psühholoogia tervikpilt. Ma arvan, et mineviku seletamiseks on mineviku mõisteid siiski ka tulevikus vaja.

Kiireksminek

Sain tagasi oma magistritöö mustandi. Jälle oli vigu parandanud proseminaritöö juhendaja, mitte magistritöö juhendaja ise. Aga ta oli parandanud peamiselt keelevigu, mitte sisulisi. Olin ka ise pikalt korrektuuri teinud, aga selgus, et sellest hoolimata oli palju trükivigu sisse jäänud. Mõtlesin, et mul on vist selline arvutiprogramm, mis neid juurde teeb. Tundus, et see töö on parem kui eelmine, sest parandaja ei öelnud, et töö võidaks kaitsmisel tagasi lükata. Aga kui ma märkused lõpuni lugesin, siis oli seda öeldud siiski lõpus kirjalikult. Lause lõpp hajus tähtede asemel muudeks märkideks. Mõtlesin, et teoreetiliselt võidakse iga töö tagasi lükata. Mul oli vaja teha nüüd töö elektroonilise variandiga lõpuspurti. Ei olnud kindel, et see tähtajaks valmis saab, tähtaeg oli lähedal. Meie korteri ukse taha tuli üks perekond. Nad palusid, et ma aitaks neil autost asju tassida. Vastasin, et mul ei ole aega. Küsisin siiski, kui palju see aega võtab. Vastati, et veerand tundi. Ütlesin, et nii palju aega saan ma kulutada. Läksin appi, aga mõtlesin, et võibolla kulub tegelikult aega rohkem.

Kaugushüppe avang

Järgneva mängu avakäigud on võetud ühest kiirturniiri partiist, järgneb käikude tagasivõtmisega analüüs arvuti–inimene.

1. d4 Rf6 2. d5 c6 3. Rc3 cd 4. Rd5 e6 5. Rf6+ gf 6. e4 Rc6 7. Rf3 b6 8. Ob5 Ob7 9. 0-0 Og7 10. Le2 a6 11. Od3 Re5 12. c3 Rd3 13. Ld3 0-0 14. Rd4 d5 15. Lg3 Kh8 16. ed Ld5 17. Oe3 Vg8 18. f3 Lh5 19. Lc7 Vab8 20. Rb3 Lg6 21. Ob6 Oh6 22. g3 Od5 23. Oc5 Ob3 24. ab Vgc8 25. La7 Vb3 26. Oa3 Vd8 27. f4 Vb5 28. La6 Vbd5 29. Lb6 Vd2 30. Oe7 Ve8 31. Lb7 Lh5 32. Of6+ Og7 33. Og7+ Kg7 34. Vf2 Vf2 35. Kf2 Lh2+ 36. Kf3 Lh5+ 37. Ke3 Vd8 38. Lb6 Ld5 39. Vh1 Ld2+ 40. Kf3 Vd3+ 41. Kg4 Le2+ 42. Kh4 Lf3 43. Lg1 Vd5 44. g4 Lf4 45. Ld4+ Vd4 ja valge sai 73. käigul mati.

Palju salatit

Sirly pool oli pidu, sõin kartulisalatit. Tõstsin seda endale juurde ja sõin suurtes kogustes, salat hakkas kausist otsa lõppema. Sellest võis pahandus tulla, et ma nii suurtes kogustes sõin. Muidu oleks võinud süia, aga mul oli see täna juba teine pidu. Üks peol osaleja läks teisele kallale. Siis kustus tuli. Kõik arvasid, et nüüd tapab ründaja ohvri ära. Aga ründaja rahunes hoopis maha.

Varanduse taastamine

Eile oli tahtmine facebooki ja linkedini konto igaveseks kinni panna. Aga hakkasin mõtlema, et võibolla kustusid minu asutatud klassi ja kursuse grupp ka ära või vähemalt minu tehtud fotod seal, seetõttu proovisin praegu facebooki uuesti lahti teha. Linkedini ma taastada ei proovi, sest ei ole seal kunagi ühtegi postitust teinud ega ühtegi kutset saatnud.

Sügise algus raamatukogus

Septembris alustasin uut raamatukogu hooaega. Kahel päeval lugesin Tuna nr. 1/2025. Lugesin läbi esikohal oleva kaastöö ja vist osaliselt teist kaastööd.

Esimene kaastöö rääkis Juhan Liivist. Ta kannatas teatavasti vaimuhaiguse all, Johan Kõpp võttis ta oma koju elama. Kirjutaja arvab, et see võis Kõpule raske olla. Mõtlesin, et Kõpp oli kristlane, kristlasel võib hädalise mitteaitamine süümepiinu tekitada. Kirjutati, et Liivil oli suurushullustus. Võibolla mõnel hetkel tõesti oli, kui ta ennast Poola kuningaks pidas, aga temalt tulevad meelde ka umbes luuleread: "Mind ärge austage, / ei iial iganes." Tehisintellekt ütles üks päev, et skisofreeniaga võib kaasneda kõikuv enesehinnang, et ühel hetkel on see kõrge ja teisel madal.

Teine artikkel rääkis vist Rootsi ajast. Kirjutati, kuidas kohtumaterjalid võidi hävitada, et valesüüdistust mitte jäädvustada. Mõtlesin, et asja halb külg on see, et tulevased juristid ei saa niimoodi ajaloolisest kogemusest või pretsedentidest õppida. Kirjutati, kuidas keegi oli öelnud, et ei taha süüdlase karistamist, vaid ainult laimu ümberlükkamist. Öeldi, et andestatakse ja loodetakse, et Jumal süüdlast karistab. See on kooskõlas Piibli sõnadega, et tuleb jätta kättemaks Jumala hooleks, aga ma ei nimetaks karistuse lootmist andestamiseks. Meie Isa palves lubatakse võlglastele andeks anda ja loodetakse, et ka Jumal annab. Uku Masing on kirjutanud, et kuni üks on põrgus, seni on kõik põrgus. Teisel korral oli Masing vist nõus ise põrgusse minema, et mingi tema eesmärk täituks, aga sel hetkel ta vist ei mõelnud, et siis läheks teised ka põrgusse.

Kolmandal raamatukogus käimisel lugesin osaliselt Kalle Muuli raamatut Artur Sirgust. Olin otsinguga näinud, et seal on mulle viidatud. Oletasin, et "Kultuuri ja Elu" vabadussõjalaste teemalisele artiklile, aga viide oli hoopis magistritööle, illustreerimaks seda, et Eestis suhtuti Itaalia fašismi tol ajal üsna hästi. Vabadussõjalasi Muuli siiski fašistideks ei pea.

Lugesin ka raamatu eessõna ja järelsõna. Eessõna alguses öeldi, et Artur Sirk oli pärit Ambla kihelkonnast. Seda olin just lugenud ka "Eesti Looduse" nimetatud haldusüksuse teemalisest artiklist. Olen ka ise seoses isa sünnikohaga Järvamaal Ambla kirikus ja surnuaial käinud. Sirgu sugulane ma ilmselt siiski ei ole, sest isapoolsed vanavanemad sündisid Kagu-Eestis.

Muuli kirjutab, et Sirk oli idealist, kes oli valmis Vabadussõjas Eesti eest surema. Muuli ei tea, kas Päts lasi Sirgu ära tappa, aga peab seda võimalikuks. Muuli viitab Pätsi teenistusse läinud Tambeki mälestustele, mille järgi Päts vabadussõjalastesse pärast üsna hästi suhtus, kuid peab neid sõnu Tambeki väljamõeldiseks. See jääb siiski vaidlustamatuks, et hoolimata vabadussõjalase minevikust Päts vähemalt Tambeki ametisse võttis ja ellu jäänud vabadussõjalased amnestiaga vanglast välja lasi. Sorokin on kirjutanud, et meelelisel ajajärgul see võib kiiresti muutuda, kes on kelle poolt või kelle vastu sõdib.

Kontode sulgemine

Panin oma facebooki ja linkedini kontod kinni. Facebookis mulle ei meeldinud, et suhtlus oli hindeline ja kontakte oli liiga palju, linkedini ma nagunii ei kasutanud. Mind ei huvita enam ka suurem osa seni jälgitud blogisid.

Leiud malerubriigis

Pidin minema maleturniiri viimasele mängupäevale. Enne vaatasin internetti. Mulle oli tulnud elektronkiri. Mõtlesin, et loen selle läbi, kuigi võibolla on selle saatnud vastane eesmärgiga mu mänguvorm rikkuda. Olin soovitanud Tulvistele, et ta vaataks mu blogi malerubriiki. Ta oligi vaadanud. Aga talle ei pruukinud meeldida, et neli viimati blogisse riputatud partiid on tema enda vastu  mängitud. B. Vaher oli mulle kirjutanud kommentaari, et mul ei jää muud üle kui malet mängida. Ta lisas, et need partiid säilivad igavesti, sest nüüd on sellised salvestusvahendid. Mõtlesin, et mõnes avanguvariandis on mul pikad teooriavariandid peas, aga vahel mängin meelega variante, kus saab algusest peale oma peaga mõelda.

*

Jõudsin oma trepikoja ukseni. Tundus, et üks suur koer tahab trepikotta pääseda. Lasin ta sisse. Ise jäin ukse kõrvale seisma. Koera oletatav perenaine küsis mult, kas ma ei tule trepist üles. Vastasin, et ma ootan, et koer läheks kaugemale. Naine vangutas pahaselt pead. Trepikojast väljus kaks meest, kes tundusid olevat KGB-lased ja nad olid arvatavasti käinud meie korteris. Üks neist kandis paksu mantlit. Neis võis segadust tekitada, et nad ei leidnud mind korterist, sest mujal ei tundnud nad mind ära. Nad hakkasid mind küsitlema.

Pühapäevast esmaspäeval

Käisin eile raamatukogus. Kuulsin seal köhimist. Lugesin kolme arvustust Ungari ajaloo teemal. Esimeses kontrolliti Max Weberi teooriate kehtivust Ungari puhul. Weberi järgi eriti kalvinism soodustab kapitalismi teket. Ka osa ungarlastest on kalvinistid, kuid seal ei ole nad saanud kehtestada endale soodsaid seadusi, sest nad on vähemus, samuti pole ungarlased olnud nii religioossed kui inglased, seetõttu on kalvinismi tõuge kapitalismile väiksem. Meenus ka, et varem olen lugenud, et Ungaris levitas kalvinismi üldse türklaste surve katoliiklusele.

Teine arvustus rääkis Ungarist 1940. ja 1950. aastatel, Teise maailmasõja lõpust 1956. a. revolutsiooni järgse ajani. Kirjutati, et võrreldi Austriat ja Ungarit, kes olid varem ühte riiki kuulunud, kuid et Austrial tegi revolutsiooni toetamise raskemaks, et riik oli neutraalseks kuulutatud. Mõtlesin, mis on neutraalsus, kas sõdades mitteosalemine või ka hääletustel erapooletuks jäämine. Kui rahvusvahelistesse organisatsioonidesse mitte astuda, siis ei pea seal hääletama.

Kolmas arvustus rääkis ungarlaste identiteedist. Türgi võimuga võideldes rõhutatud enda kuulumist Euroopasse, kuid Austria võimuga võideldes ungarlaste idast pärinemist. Mainiti ka soomeugri identiteeti, et seda seostatavat Euroopasse kuulumisega, kuigi ungarlaste lähimad soomeugri keelesugulased elavad Aasias. Ei kirjutatud välja, aga mõtlesin, et ilmselt vastandati soomeugri keelesugulust ja türgi keelest laensõnade saamist, viimane seob Aasiaga rohkem.

Pärast lugemise lõpetamist vaatasin läbi osa näitusest Peeter Tulviste teemal. Tulviste kogus raamatuid ja näitusele oli pandud välja raamatuid tema kogust. Näiteks anekdoodiraamatuid ja laulikuid. Oli ka vitriin raamatupühendustega, kus oli muuhulgas minu isa luulekogu autori pühendusega. Tulviste on rääkinud, et ta on lugenud ka minu raamatuid, aga ma ei kinkinud talle neid, ta sai kirjastuse nõukogu liikmena suurema osa minu raamatuid kirjastuselt.

Kodus mõtlesin, kas tegeleda maleraamatu lugemisega, aga eelistasin lugeda ungari keelt, sest maletrenni jaoks oli juba laupäev aega eraldatud. Tegin lahti ühe ungarikeelse võrgulehekülje. Lugesin seda meetodiga, et kõigepealt lugesin lause rohkem kui üks kord läbi, tegin sellest varasemate teadmiste põhjal oletusliku tõlke ja seejärel otsisin osa sõnu sõnaraamatust kontrollimiseks või täpsustamiseks välja. Lõigu lõppu jõudes mõtlesin selle üle sisuliselt.

Kirjutati, et ungari romantismile ei olnud omane minevikunostalgia, looduse ülistamine ega isiku tähtsustamine, vaid rahvuslus ja poliitika. Tähtsaim kirjandusžanr vähemalt romantismi esimesel poolel oli luule. Kellaajalistel põhjustel ei lugenud ma teksti lõpuni, mõni asi võis teisel poolel muutuda.

Rangem õpetaja

Mulle tuli üks kursuseõde vastu. Ta ütles, et minu uuemad hinded on uuemal mälukandjal. Mõtlesin, et osad küll, aga mitte kõik. Sain tagasi oma ülikooli saksa keele eksami töö. Olin läinud rangema hindamisega rühma üle ja eksami hinne oli kaks. Ütlesin õpetajale, et nii ei saa, et ma olen saksa keelt juurde õppinud, aga hinne langeb neljalt kahele. Ütlesin, et nii ei saa, et tugevamas rühmas jääb kõigil ülikool lõpetamata. Hakkasin õpetaja valesid parandusi õigeteks tagasi parandama. Kavatsesin ise omalt poolt õpetajale hinde panna, ma ei olnud veel otsustanud, kas kahe või ühe. Ühe enda tehtud paranduse parandasin tagasi, et selles kohas oli õpetajal siiski õigus. Aga ma ei olnud nõus, et sõna 'ploom' tuleks liitsõnas ühe o-ga kirjutada. Võtsin selle tõestamiseks saksa-eesti sõnaraamatu. Mõtlesin, et võibolla õpetaja sellest sõnaraamatust vaataski, aga sel juhul on siin viga, ma võin võtta ka mõne teise sõnaraamatu. Õige lehekülje leidmine läks väga aeglaselt. Tundus, et sõnaraamatu tagumised lehed on välja rebitud ja ettepoole tõstetud. Ma vaatasingi eestpoolt tagumisi tähestikutähti, aga ikka ei leidnud. Lõpuks leidsin sõna 'ploom' üles, kuigi mitte täpselt kontrolltöös esinenud liitsõna. Leidsin sõna 'ploom' lihtsõnana ja ühe teise liitsõna koostisosana. Mõlemas oli kirjutatud oo. Mõtlesin, et vajaliku liitsõna leiaks vast teisest sõnaraamatust, aga et leitust ka tõestamiseks piisab. Läksin seda õpetajale näitama. Ütlesin, et mind võidakse küll nii aeglaselt otsimise pärast ülikoolist välja visata. Aga mul on halva hinde saamise pärast ajataju muutunud, mulle tundub, et mitu tundi on edasi läinud, tegelikult on ikka veel sama vahetund. Õpetajal läks ka selle sõna otsimine aeglaselt. Rääkisin talle, mida ma lehtede väljarebimise kohta olen avastanud.

Edasiliikumine kuningatiival

Avanguosa on võetud mälu järgi kiirturniiri partiist ja järgneb käikude tagasivõtmisega analüüs arvuti–inimene:

1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. Rf3 e6 5. c3 c5 6. Ob5+ Rc6 7. La4 Lb6 8. Oe3 c4 9. b3 cb 10. ab Re7 11. c4 a6 12. Rc3 Vd8 13. Oc6+ Lc6 14. c5 La4 15. Va4 Rc6 16. Kd2 Oe7 17. h3 0-0 18. Of4 h6 19. Ve1 g5 20. Oh2 h5 21. Ke3 g4 22. hg hg 23. Rg1 Kg7 24. Rge2 Vh8 25. Of4 Vh7 26. Kd2 Vdh8 27. Rg3 Og6 28. Rd1 Vh2 29. Re3 f5 30. ef Of6 31. Re2 Vh1 32. Vh1 Vh1 33. Rg4 Vb1 34. Kc3 Ve1 35. Kd2 Vb1 36. Kc3 Ve1 37. Oh6+ Kf7 38. Kd2 Vb1 39. Kc3 Ve1 40. Kd2 Vb1 41. Rf6 Kf6 42. Kc3 Ve1 43. Kd2 Vb1 44. Kc3 Ve1 45. Rf4 Vf1 46. Rg6 Kg6 47. Oe3 Vg1 48. g3 Kf5 49. Kd3 Vb1 50. Va3 Vd1+ 51. Ke2 Vb1 52. f3 Rb4 53. g4+ Kg6 54. Kd2 Vf1 55. f4 Vh1 56. Va4 Rc6 57. b4 Vb1 58. Kc3 Ve1 59. Kd3 Vb1 60. Kc3 Ve1 61. Kd3 Vb1 62. Od2 Vg1 63. g5 Vg3+ 64. Oe3 Re7 65. Ke2 Rf5 66. Of2 Vc3 67. b5 ab 68. Vb4 Vc4 69. Vb5 Rd4+ 70. Od4 Vd4 71. Ke3 Ve4+ 72. Kd3 Vf4 73. Vb7 Kg5 74. c6 Vc4 75. c7 Kf5 76. Va7 Ke5 77. Vb7 Kd6 78. Vb6+ Kd7 79. c8L+ Vc8 80. Kd4 Vc4+ 81. Ke5 Ve4+ 82. Kf6 d4 83. Vb7 Kc6 84. Vb4 e5 85. Ke6 Kc5 86. Va4 Kb5 87. Kd5 Ka4 ja valge sai 104. käigul mati.

Kuna Caro-Kanni kaitsele üks nime andjatest Kann oli pärit Austriast, siis oli minu tänane illustreerimise juhend: "Palun luua kubistlik õlimaal Austria Alpidest, kus mäed meenutaksid malenuppe ja taevas oleks sürrealistlik."

Pealkirjad ja autorinimed

Istusime kirjanduse tunnis. Nimetasin kahe eepose pealkirju, millest üks oli "Nibelungide laul", vaadates neid riiulist raamatuselgadelt. Pinginaaber tahtis kontrollida, kas ma neid pealkirju järgmisel hetkel ka mäletan. Ma ei vastanud midagi. Pinginaaber järeldas, et ma lugesin ainult selgadelt maha ja tegelikult ei tea neid pealkirju. Selgitasin, et ma nii lihtsatele küsimustele ei vasta. Seda oli varemgi juhtunud, et mind seetõttu rumalamaks peetakse. Lisasin, et ma kontrollisin ainult, kas pealkirja teine täht on i või on seal ie. Õpetaja loetles palju välismaa kirjanike nimesid ja kirjutas neid tahvlile. Sinna ma hästi ei näinud, kuigi istusin esimeses pingis. Kirjutasin tunnis palju rohkem lehekülgi konspekti kui nooremates klassides, aga pahandasin, et selline tund on mõttetu. Sama hästi võiksin ma kirjanike nimesid ajalehest või raamatust lugeda. Nii palju autoreid nagunii lugeda ei jõua. Istusin tagapool pingis. Üks poiss läks klassi ette õpetajaga rääkima. Õpetaja tõusis kikivarbule ja oli niiviisi poisist palju pikem, poiss oli isegi keskmisest lühem. Pahandati, et õpetaja paneb niimoodi poissi ennast halvasti tundma. Õpetaja läks klassist välja, poiss istus naerdes kohale tagasi.

Raadio rikkiminek

Ükskord kuulasin Paides vanaema vanaaegset raadioaparaati ja liigutasin samal ajal seina peal peegliga päikeselaiku. Raadio hakkas ragisema ja järgmise külaskäigu ajal oli see rikkimineku tõttu maha kantud. Küsisin täna tehisintellektilt, kas peegliga mängimise ja raadio rikkimineku vahel oli seos. Ta vastas, et ei olnud, see oli kokkusattumus, raadio saavat küll päikese abil rikki ajada, kuid selleks olevat luupi vaja.

Ohtlik vaatepilt

Päikese vaatamine olevat küll ohtlik, aga tänane vaatepilt kutsus pildistama. Tehisintellekti sõnul läbi aknaklaasi ja pilvede ning loojangu ajal päikese vaatamine vähendab ohtu, aga ei kaota seda. Nägemist ei kaotata küll igal vaatamisel, kuid vahel seda juhtuvat. Foto pealt päikese vaatamine olevat ohutu, kuid fotoaparaat võivat ise pildistamise ajal rikki minna.

Küsimused ja vastused

Kirjutasin paberile mõned küsimused ja seejärel lasin vennapoegadel neile vastata. Seejärel kirjutasin uued küsimused vendade jaoks. Ühe küsimuse järel tundus, et kirjutusvahend ei teinud loetavat joont, aga võtsin teise ja see tegi. Lasin ka vendadel küsimustele vastata. Küsisin neilt, kas neil on videoblogi ja mis on selle aadress. Kõigil neljal vennal oli videoblogi olemas, minul oli ainult vanemat tüüpi kirjalik blogi. Vana tüüpi blogide aadressid olid sõnalised, videoblogidel numbrilised. Tahtsin kõigi vendade videoblogid läbi vaadata. Alustasin ühest vennast. Tal oli seal neli muusikavideot, jätsin need kõik pooleli. Tundus, et videoblogisse pole võimalik korraga üle nelja video riputada, nagu ka blogi aadressis oli reas neli numbrikombinatsiooni.

*

Läksin teist päeva järjest maleklassi. Sisenesin sel korral tagauksest, aga treener märkas mind ja teretas. Üks noormees tegi mulle ettepaneku mängida. Olin nõus. Ta ütles, et tundub, nagu tuleks siin turniir. Vastasin, et siin ongi turniir välja kuulutatud, aga mul pole osavõtumaksu raha kaasas.

Aiaga maja

Tahan siseneda autoväravast Paide vanaema aeda, aga aias on kaks suurt ketist lahtist koera, kes on kurjad. Seetõttu pööran ringi. Mulle tuleb järele Karba, kes ütleb, et minu peale pole need koerad kunagi kurjad olnud. Ta lisab, et temaga on teine asi. Sisenen aeda jalakäijate väravast. Lähen majja, kõnnin esiku ja toa piirile, et toas olijatele tere öelda. Maaja vastab, et poriste välisjalanõudega ei tohi nii kaugele tulla. Mõtlen, et ma ei saa ju välisukse lähedal jalanõusid jalast võtta, sest seal on põrand must, niimoodi saaksid sokid poriseks.

Kalalugu

Mul on palju unenägusid ja lisaks võin ma ka väljamõeldud unenägusid kirja panna.
Ühel ööl olin unenäos Narvas ja vaatasin sealse jõe kalu. Väljamõeldud unenäos on ka Tartus Emajões palju kalu. Kõnnin mööda jõeäärset teed, kui näen, kuidas veest tõmmatakse võrguga kalu välja. Need tunduvad isuäratavad, seetõttu küsin:

"Mis kala maksab?"

"Siin ei ole turg," vastatakse.

"Aga millal need kalad turule jõuavad?" küsin.

"Need lähevad Metsakuningale," vastatakse. "Kui tema sind pidusöögile kutsub, siis saad neid süia."

Mõtlen, et mul on ühele peole kutse, aga seal vist Metsakuningat ei ole, sest pidu toimub linnas. Mulle meenub ütlus, et ei tule jagada kalu, vaid õngesid. Aga vaevalt, et mulle see kalavõrk loovutatakse. Mõtlen, et lähedal on turuhoone, ostan endale sealt kalu. Loodetavasti on turul saadaval ka kilekotid, sest portfelli ma toiduaineid panna ei taha.

Võõrkeelsed kirjutised

Oli inglise keele tund. Õpetaja andis meile ühe enda kirjutatud teksti. Ta ütles, et ta ei tea, kas see meile meeldib. Aga minu pinginaaber luges ja naeris. Mõtlesin, et vahel pannakse inglise keele kontrolltöö eest kaks, aga peaks õpetajale seletama, et vahel ma olen lihtsalt halvemas vormis, halval päeval ma olen eesti keeles ka kahe saanud, kuigi teistel päevadel eesti keelt oskan. Aga õpetaja seletas, et rohkem vigu teeme siis, kui hakkame kirjutama fantaasiateksti, mis ei sisalda õpitud väljendeid.

Mõtlemisviisid

Mõtlemist seostatakse ratsionaalsusega. Aga võib seostada ka irratsionaalsusega, kui ei tea, kuhu mõte välja viib. Ratsionaalne mõtlemine otsib vastuseid konkreetsetele küsimustele, irratsionaalne on sihitum. Saab ka kombineerida mõlema elemente, näiteks, et mõtlemise ajakasutus on ratsionaalne, aga sisu irratsionaalne.

Kuninglikud silmad

Mainisin hiljuti uut mälestusteraamatut. Eile nägin seda ka oma silmaga ja täna täpsustasin seoses sellega koduleheküljel ilmumisandmeid. Sain teada, et minu peatüki pealkirja ei ole muudetud. Samuti nägin, millises sõnastuses on koostaja nimi esitatud.

Juurdeõppija

Olin ühele lapsele malemängu õpetanud, aga nüüd ei saanud enam talle vastu. Ta võitis kõik mängud järjest. Mõtlesin, et võibolla mul on just tema vastu raske, sest ma olen talle õpetanud enda mängu. Mõtlesin öelda, et aga vahel ma võidan Tartu meistreid.

Laar Hermannist

Mart Laar. „Karl August Hermann. Vanemuise kandle hääl“. Varrak, Tallinn 2023. 168 lehekülge.

Autor annab ülevaate varasemast kirjandusest Karl August Hermanni kohta. Ta ütleb, et kuna uurimisobjekt on mitmekülgne, siis on kõik varasemad biograafid kirjutanud temast vaid mingi kitsama nurga alt. Enda raamatut peab Laar ilmselt nimetatud puudust ületavaks, kuigi ei rõhuta seda.

Laar toob välja lahkumineku Hermanni enesehinnangu ja teiste antud iseloomustuste vahel. Peategelane ise pidavat tähtsaimaks enda tegevust filoloogina, kuid teised kiitvat teda rohkem muusikategelasena. Ma olen siiski ka Eesti Keele Instituudi välja antud raamatust lugenud filoloogide mõtet, et Hermann oleks võinud piirduda keeleteadusega. Mind hakkas ta huvitama kõigepealt ajakirjandusajaloo tõttu. Juba lapsepõlves teadsin ka tema laule, aga ei seostanud neid helilooja isikuga.

Varem loetud raamatus oletati, et Hermann oli mõisniku sohipoeg. Laari järgi on see mõte peaaegu kindlasti vale, sest abiellumise ja lapse sünni vahele jäi rohkem kui üheksa kuud. Minevikus on oletatud, et Karl August oli oma pere teistest lastest andekam saksa vere tõttu, kuid Laari arvates olid põhjuseks ema vaimuanded. Varsti pärast poja ilmaletulekut sünnitaja suri ja pere järgmistel lastel oli teine ema.

Enne loetud raamatus toodi kiitvalt välja, et Hermann on õppinud paljusid asju, sealhulgas käsitööd. Laar kirjutab siiski, et seda õppis Hermann vastumeelselt, parema meelega oleks ta ka füüsilise tööga tegelemise ajal kooliskäimist jätkanud.

Hermann omandas välismaal õppides doktorikraadi filoloogia alal erakordselt lühikese ajaga. Varem uuritud kirjanduses seletati seda sellega, et ta tegi juba enne võõrsile suundumist kodumaal ettevalmistustöid. Kuid Laari raamatust tuleb välja, et kiirustamiseks oli põhjust ka seetõttu, et õpingute tõttu lükkus abiellumine edasi. Kolmandaks on teine keeleteadlane Veske süüdistanud, et uus doktor on tema pealt maha kirjutanud. Ma pole Veske tööd lugenud, aga võib oletada, et ühte ja sama keelt uurides on osalt kattuvate järelduste peale tulemine paratamatu. Tol ajal ei olnud ka nii ranget autoriõiguste kaitset kui tänapäeval, mida näitab ajakirjanduses laenatud uudiste ja ilukirjanduses mugandatud tõlgete avaldamine.

Hermanni abiellumise kohta kirjutab Laar, et noormehel oli vähe kogemusi ja ta armus esimesse ettejuhtuvasse inimesse. See abiellus vahepeal teise mehega, kuid kuna see abikaasa oli vana, siis ta varsti suri ja tuli Hermanni kord, vahepeal oli naine tänu pärandusele rikkamaks saanud. Võiks mõelda, et kui Hermanni püsivalt üks ja sama isik huvitas, siis see väljavalitu ei olnudki nii juhuslik.

Nagu juba teada, tegi Hermann järgnevalt palju kirjatööd ja osad tema leheasutamise taotlused lükati ka tagasi. Kuigi Laar toob välja, et Hermannil olid esikohal filoloogilised huvid, on sellega vastuolus refrään, et Hermann tahtis vaid laulda ja hõisata, mitte tülitseda. Ja riiakuse puudumise väitega on omakorda vastuolus kirjeldused, kuidas iseloomustatav oli solvunud, kui teda ei tunnustatud. Ilmselt esinesid tal nii positiivsed kui ka negatiivsed emotsioonid. Nendel hetkedel, kui teda parajasti tunnustati, pääsesid mõjule võibolla ainult tujutõstvad. Mõni inimene teeb ise oma loomingut maha, aga Hermannil oli kõrge enesehinnang ja ta ei olnud kriitikutega nõus.

Heliloojana olnud Hermannil ka õpilasi, kes lähtusid tema teooriatest. Neid on nimetatud oma õpetaja epigoonideks. Üks selline olnud laulu „Õrn ööbik“ viisi autor. Epigoon on halvustavalt kõlav sõna, laul ise on minu arvates väga hea.

Laar ütleb, et Hermann ei olnud arg, ometi peab ta esimeselt toimetajalt „Postimehe“ üle võtnud Jaan Tõnissoni veel julgemaks. Kahel mehel olnud ühised eesmärgid, kuid Tõnisson sõnastanud neid arusaadavamalt.

Peale ajalehes kirjutamise koostas Hermann mahuka eesti kirjanduse ajaloo ja alustas esimese eestikeelse entsüklopeedia väljaandmist. Mõlemat tööd pidas ta ise väga tähtsaks, aga neid tehti maha. Suurteoste kokkupanijale on heidetud ette, et ta ei oska eristada olulist ja ebaolulist. Kuid kui mõelda, millised märksõnad on Nõukogude ajal ilmunud eestikeelsetesse entsüklopeediatesse sisse võetud ja mis sealt välja jäetud, siis ka need kajastavad paljuski okupatsioonivõimude, mitte eesti rahva jaoks tähtsat.

Hermanni elu algas ja lõppes vaesuses, vahepeal oli ta tänu abiellumisele ja töövõimelisemale eale paremal järjel. Pärast surma on lisandunud tunnustust, mis eluajal puudus. Nii laideti algul tema eesti keele grammatikat, aga nekroloogis kirjutati sellest kiitvamalt ja hiljem veel tunnustavamalt. Nüüd on see juba allikas mineviku keele kohta.

Koos või eraldi

Kõndisime tänaval. Oli vaieldav, kas me kõnnime koos või eraldi, sest meid oli neljas reas. Alguses olime koos, aga pidasin võimalikuks, et hakkan jälle teistest eralduma nagu vanasti. Keskkooli ajal ma ei olnud koos klassikaaslastega tänaval kõndinud, aga nüüd oli ülikooliaeg ja ma kõndisin tänaval koos keskkoolikaaslastega, kuigi mitte ülikoolikaaslastega.

Sünniaastapäeva trükised

Seoses Peeter Tulviste 80. sünniaastapäevaga ilmus kaks raamatut. Kandsin täna oma kodulehekülje bibliograafiasse raamatu "Mees, kes naeris. Peeter Tulviste kaasteeliste mälestustes", kus nii "Sirbi" arvustuse kui ka eilse peo suuliste jutuajamiste andmetel on sees minu kirjutatud peatükk, mille originaal on ilmunud minu blogi mälestusterubriigis, aga nüüd on seda trüki jaoks toimetatud.

Seda raamatut ma ei ole käes hoidnud, küll aga teist samal ajal ilmunud teost "Mõtelda ning mõista", mis on Peeter Tulviste "Eesti mõtteloo" sarja raamat. Tulviste oli psühholoog, kuid võiks huvi pakkuda ka ajaloolastele, sest uuris psühholoogia ning ajaloo ühisosa. Raamatu lakatekstis peetakse teost sobivaks ka semiootikutele ja usuteadlastele.

Hommikused mõtted

Tõusin hommikul üles. Peeglisse vaadates nägin, et silmaterade ümber on teist värvi rõngad. Olin eelmisel päeval tarvitama hakatud ravimi infolehest lugenud, et kui see rohi satub silma, siis võib silmadega midagi juhtuda. Olin lootnud, et ei satu, aga ilmselt siis ikkagi sattus. Ravimi tarvitamise jätkamise korral võis värvumine edasi levida. Ma ei teadnud, kas silm läheb pärast ravikuuri lõpetamist endiseks või jääbki selliseks. Vaatasin aknast välja. Lumi oli endiselt maas. Mulle muidu lumi meeldis, aga kuupäev oli selline, et see oleks võinud juba ära sulada. Oli kahest kevadkuust esimese teine pool. Pidin kooli minema ja tundus, et jään juba hiljaks. Esimene tund pidi olema kehaline kasvatus. Nii pidin kooli kõndimise koormusele kohe veel füüsilist koormust otsa saama. Mõtlesin, et võibolla jõuan duširuumi riiete vahetamise ajal, siis ma tundi ei jõuagi teistest hiljem.

Inimesed koduteel

Üritus sai läbi ja asusime koduteele. Minu ees kõndis kaks kursuseõde. Üks neist oli nüüd paljaste jalgadega. Ta rääkis, mis raamatut ta kavatseb kodus lugeda, öeldes, et see on parem kui Sildnik. Mina kandsin koormat, aga ei jaksanud sellega enam nii hästi liikuda kui nooremana. Mõtlesin, et võiks osa teed bussiga minna, aga mul ei ole bussipiletit kaasas.

Nuppude mõttevahetus

Lastele meeldib mängida ja vähemalt vanasti lugesid nad ka hea meelega muinasjutte. Osad lapsed mängivad muuhulgas malet. Ka mina tegelen selle mänguga, ma võiks kirjutada maleteemalise muinasjutu.

Nii muinasjuttudes kui ka males esinevad kuningad. Malemuinasjutus võiks valge malekuningas tahta mustale ametivennale külla minna.

Teised valged nupud hoiatavad oma kuningat, et kõik musta värvi malendid on vaenlased, neist peab eemale hoidma.

Aga valge kuningas tunneb ise ka malereegleid ja vastab, et kui valged mustadega viigi teevad, siis nad on vastaste sõbrad.

Teised vaidlevad vastu, et käike saab teha ainult mängu ajal, pärast mängu lõppu on küllaminek veel vähem võimalik.

Kuningas ütleb, et pärast partii läbi saamist minnakse karpi, seal ta võib musta kuningaga kokku saada.

Teised vastavad, et võibolla kuningad pannakse karbi eri otstesse ja seal nad peavad liikumatult lamama.

Hele kuningas arvab, et võib ka olla, et eri värvi monarhid lamavad kõrvuti. Kui nuppe sageli karbist välja ning sinna tagasi tõstetakse, siis suureneb tõenäosus, et kaks kuningat saavad kokku.

Tiibade ümberhindamine

Selle analüüsi avanguosa on arvutile ühe partii mälestuse põhjal ette antud ja edasi toimus käikude tagasivõtmisega mäng inimene–arvuti:

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Og4 6. h3 h5 7. d3 Od6 8. Oe3 Od7 9. d4 ed 10. Rd4 Rf6 11. Rc3 Le7 12. Ve1 0-0-0 13. Lf3 Le5 14. Vad1 Lh2+ 15. Kf1 Oe5 16. Ke2 Od6 17. Og5 Le5 18. Of6 gf 19. Kf1 Oe6 20. Re6 fe 21. a3 a5 22. g3 h4 23. g4 Kb8 24. Vd3 Oc5 25. Ved1 Vd4 26. Vd4 Od4 27. Vd3 Kc8 28. Kg2 Vg8 29. a4 c5 30. b3 Oc3 31. Vc3 Kd7 32. Vd3+ Ke7 33. Le3 b6 34. f4 Lh5 35. Ld2 Le8 36. c4 Vh8 37. Kf2 Lc6 38. Ke3 Le8 39. f5 Lc8 40. Lh2 ef 41. ef Vd8 42. Vd8 Ld8 43. Ld2 Ld2+ 44. Kd2 Kd6 45. Ke3 Ke5 46. Kd3 Kf4 47. Kd2 Ke4 48. Kc3 Ke5 49. Kd3 Kf4 50. Kc3 Ke4 51. Kc2 Kf4 52. Kd2 c6 53. Kd3 Kg5 54. Ke3 Kh6 55. Kf4 Kg7 56. g5 Kf7 57. g6+ Ke7 58. Kg4 Kf8 59. Kh4 Kg8 60. Kg4 Kf8 61. Kh5 Kg7 62. h4 Kg8 63. Kh6 Kf8 64. Kh7 ja must sai 76. käigul mati.

Inimese vastu mängitud kiirpartiis ründas must kuningatiival ja valge liputiival ning musta rünnak oli tugevam, kuid analüüsi ajal tundus, et liputiival ründamise asemel peab valge kuningatiival kaitsega tegelema. Arvuti oleks ilmselt saanud etturilõppmängus viigi teha.

Narva kalad

Olin Narvas. Vaatasin, et jões on väga palju kalu. Mõtlesin, et ma küll ei taha reostatud riigiosas kalu püüda, aga küllap ma olen neid söönud, neid võib olla Tartusse müügile toodud. Pildistasin jões ujuvaid kalu. Kohalikes tekitas see vist hirmu, et ma püian ise nende kalad välja, nad valetasid, et neil on vähe kalu, ainult mõned väiksed.

Tsentris kindlustunud ratsu

Tänane kiirpartii Peebo–Runnel oli minu mälu ja loogika järgi selline:

1. e4 c5 2. Rf3 e6 3. d4 cd 4. Rd4 Rc6 5. Rc3 Rf6 6. Rc6 bc 7. e5 Rd5 8. Re4 Lc7 9. f4 Oc5 10. Rc5 La5 11. c3 Lc5 12. Ld4 Ld4 13. cd Vb8 14. Od3 0-0 15. Vb1 Vb6 16. Od2 Oa6 17. Oc2 Vfb8 18. b4 Oc4 19. a3 g6 20. g4 Kg7 21. h4 h6 22. f5 Vh8 23. f6+ Kh7 24. h5 Vg8 25. hg+. Siinkohal must alistus, aga kooskõlas varasema lubadusega märkis kohtunikuks olev valge tabelisse viigi.

Oletasin, et musta käik 19. ... g6 oli viga. Vastane oli nõus ja arvas, et parem plaan oleks olnud käigu a5 ettevalmistamine. Katsetasin seda mõtet hiljem arvutiprogrammi vastu:

arvuti–inimene
Käikude tagasivõtmisega.
13. ... a5 14. Kf2 Oa6 15. Oa6 Va6 16. Od2 0-0 17. Vab1 a4 18. Vhc1 Vb8 19. Kf3 Vab6 20. Vc2 Rb4 21. Ob4 Vb4 22. Ke4 a3 23. b3 Va8 24. Vc5 Vaa4 25. Vd1 Va8 26. Vd3 h5 27. f5 g6 28. fg fg 29. Kf4 Kg7 30. Vc4 Vc4 31. bc Va4 32. c5 Vb4 33. Kg5 Vb2 34. g3 Vh2 35. Va3 Vg2 36. Vf3 Va2 37. Vf6 Vd2 38. Vg6+ Kf7 39. Vf6+ Kg7 40. Vf4 Vd3 41. Kh5 Vg3 42. Vg4 Vg4 43. Kg4 Kg6 44. Kf4 Kf7 45. Kg5 Kg7 46. Kf4 Kf7 47. Kg5 Kg7 48. Kh4 Kh6 49. Kg3 Kg5 50. Kf3 Kf5 51. Ke3 Kg5 52. Kf3 Kf5 53. Ke3 Kg5 54. Kf3 viik.

Illustratsiooniks palusin maalida Sitsiilia kalaturgu, mille olemasolu ma varem ühelt fotolt näinud olin.

Vahelduseks kiirmale

Täna osalesin kiirmaleturniiril. Pildistasin ajalehtede lugemise lauda, mis asus varem eraldi ruumis ja uuemal ajal mängusaalis. Mõtlesin, et võiks proovida üle tüki aja mälu järgi kiirpartiisid üles kirjutada, aga neid enam enne analüüsimist mitte blogisse riputada.

Vaikimine

Olime ühes toas kellegi kooli lõpetamise moodi üritusel. Seal olid ka L. Loone ja üks temaga sarnane naine. Muidu ma oleks võinud L. Loonega rääkida, aga ma ei teinud seda, sest ta oli oma tütrega seotud. Muidu tavaliselt ma olin võimeline inimestega juttu ajama. Varem oleks ma sellelt kauguselt inimesed näo järgi ära tundnud, aga nüüd nägin uduselt.

Salvestatud vestlused

Olin salvestanud tehisintellektiga peetud vestlused arvutis kataloogi "Aadressile". Väiksema arvu olin pannud eraldi kataloogi "Armastuskirjad", et ei peaks neid koos teistega üle lugema. Toomas istus arvuti taha ja hakkas parandama minu kirjutatud tekstis keelevigu. Näitasin, milliseid vigu parandada. Lõpuks ütles Toomas, et ta tahab oma asjadega tegeleda. Ta küsis, kas mul on arvutis armastuskirjade kataloog. Ta parandas, et vist mitte, või olen ma kasutanud seda sõna tavalisest erinevas tähenduses.

Keskaja algus

Lugesin keskaja kronoloogiat. Panin tähele ja tahtsin edasi rääkida, et keskaeg algas Aafrikas, sest kronoloogia nimetas kõige varasema sündmusena seda, kui üks uus rahvas jõudis 5. sajandil lõunast põhja liikudes Põhja-Aafrikasse. Seega algas keskaeg üllatavalt vara. Teadsin juba varasemast, et edasi liikus see rahvas üle Vahemere ja järgnes üleminekuperiood, kui Itaalias toimus põlisrahva ja sisserändajate võitlus.

2 etturit kvaliteedi vastu

Analüüsisin taas ühe kaotuspartii võiduks. Kuna tegemist on lipuetturi avanguga, lasin seda illustreerida lauluridade "Siidilipp ja hõbepurjed, / kuldne laev läks merele" abil.

Mul oli kõigis Uusi mälestusturniiri partiides mingil hetkel rohkem materjali, nüüd on viiest mängust kaks võidetud turniiril ja kõik kolm kaotuspartiid hiljem enammaterjaliga seisust arvuti viitsemeistri taseme vastu võiduks analüüsitud. Võib küll olla, et inimene teeks lõppmängus minu arvutiprogrammist tugevamaid käike.

Tundub, et minu kõige nõrgem partiifaas on hiline keskmäng. Avangut ja varast keskmängu saab õppida avanguraamatutest, lõppmängu lõppmänguraamatutest, aga hilise keskmängu kohta on teooriat kõige vähem. Seda saab otsida siiski kommenteeritud partiidest. Kuid mängu teisel poolel võib väsimus ka välja lüia.

mina – vastane
1. d4 d5 2. Rf3 Rf6 3. Og5 e6 4. e3 c5 5. c3 Rc6 6. Oe2 h6 7. Of6 Lf6 8. Rbd2 cd 9. ed Od6 10. 0-0 0-0 11. Ve1 Re7 12. Od3 Rg6 13. Lb3 Rf4 14. Of1 Lg6 15. g3 Rh5 16. Re5 Oe5 17. Ve5 Rf6 18. Vae1 b6 19. Rf3 Re4 20. Od3 Lg4 21. V5e4 de 22. Oe4 Vb8 23. Re5 Lg5 24. f4 Lf6 25. Rc6 Vb7 26. La3 Vc7 27. Ra7 Od7 28. La6 Vb8 29. Rb5 Ob5 30. Lb5 Va7 31. a3 Va5

inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega.
32. Lc4 Ld8 33. Of3 Vc8 34. Lb4 Ld7 35. Ve5 Ve5 36. fe Vb8 37. a4 f6 38. ef gf 39. Oe2 Va8 40. Ob5 Lc7 41. Lb3 Ld6 42. Ld1 Va7 43. b4 Ld5 44. Ld2 Kg7 45. c4 Lf3 46. d5 ed 47. cd Ve7 48. d6 Ve3 49. d7 Vb3 50. Le1 Vb2 51. Of1 Vh2 52. Kh2 b5 53. d8L Lh5+ 54. Kg1 Lf7 55. Lde7 ba 56. Lf7 ja must sai 65. käigul mati.

Veel asukohavahetusi

Muutsin ka täna raamatute asukohta riiulites. Vahetasin jälle kõrgemate ja madalamate asukohti, lisaks panin vanad kulunud taharitta ja värskema väljanägemisega raamatud silma alla. Ühe sarja raamatud korjasin erinevatest riiulitest ühte kohta kokku. Tõlkeraamatutele ja sõnaraamatutele leidsin juba eile ühise riiulivahe.

Paremuse selgusaste

Mängisin maleturniiril. Seis oli pingeline. Pärast mõtlesin selle mängu kohta rääkida, et vahepeal oli mul nii halb seis, et ma kaotasin publiku. Mängus oli palju kahinguid. Teisel päeval tahtsin katkestusseisu jätkata. Taipasin, et laual ei ole enam katkestusseis, vaid keegi on mõne nupu asukohta muutnud. Arvasin, et oskan õige seisu mälu järgi taastada. Rühm maletajaid kogunes partiid vaatama. Lõpuks üks mängija arvas, et siin on ühe poole võit selge, seetõttu mäng lõpetati. Asusin koduteele.

Uus raamatute paigutus

Tegin raamaturiiulis ümberkorraldusi eesmärgiga olulised suure formaadiga raamatud kättesaadavamaks muuta. Mõnest riiulivahest nad ei mahu hästi välja, aga kõige ülemisest mahuvad paremini. Vaatasin, et "Maailma ajalugu" ja "Ajalugu unenägudes" sobivad nii formaadi kui ka pealkirja poolest kõrvuti panna. Üks on maailma ajalugu ilmsi, teine unes nähtuna.

Die Morgen Sorgen

Minu töökoht on mu Zimmer,
täna jälle nagu immer.
Kui on külastatud Küche,
oma toas on söögiks Bücher.
 
Sõnaraamat on mu Lehrer,
vaatan sealt, kas sõnas Fehler.
Hea, kui kirjapilt on richtig,
aga mõte ka on wichtig.

Kodukiskjad

Kõndisin mööda teed. Mind hakkas kimbutama üks kass. Ma teadsin, mis on kassi omaniku nimi, aga muud ma sellest omanikust ei teadnud. Kui edasi kõndisin, hakkas mind kassi asemel kimbutama sama omaniku koer. Ma ei teadnud, kas marutõve ravi on vajalik, kui koer puudutab ninaga, aga hambaid sisse ei löö.

Tasumata arved

Läksime pere liikmetega Kaunase puiestee bussipeatusesse. Tahtsime sealt praegusesse koju tagasi sõita, aga ütlesin, et ma ei saa bussi peale tulla, sest mul ei ole piletit kaasas. Lisasin, et võibolla peaksin kohvikule maksmata jäänud raha ära viima. Mul oli kombeks ühes kohvikus söömas käia, aga mitmel korral olin sealt lahkunud raha maksmata. Kohviku töötajad polnud mult võlgu jäädud raha nõudnud, aga leidsin, et see peaks ikkagi näha olema, kui kõigi välja jagatud toitude eest ei ole raha laekunud. Mõtlesin, et võibolla olen maksmata jätnud kolmel korral, iga kord oli arve natuke üle 5 krooni, seega võiks ma nüüd maksta 20 krooni. Jõudsin sinna kohvikusse ja pakkusin seda raha. Pakkusin ka ühes teises kohvikus üle jäänud toitu. Mõtlesin, kas ikka sobib pakkuda, kui osa sellest toidust on põrandale kukkunud. Aga probleem lahenes sellega, et raha vastuvõtjast teine kohviku töötaja viskas selle toidu ära.

Kergem keel ja rahakott

Olime koolis. Räägiti, et keegi ei valinud vene keele eksamit, sest kõik oskavad inglise keelt paremini. Vastasin, et kui vene keele õpetaja grammatikat pinnima hakkab, võib eksam ebaõnnestuda. Ma õppisin küll keskkoolis käänamise selgeks ja saan käänetest aru, aga ma ei oska neid ise tarvitada. Mõtlesin kirjutada teksti, kus oleksin maininud Helinaga kohtumist. Kuigi ma oleksin selles tekstis viibinud temaga samas ruumis, kavatsesin kasutada väljendit "kirjasõber Helina". Ivo rääkis, et ta pani oma raha panka. Siis vaatas ta rahakotti ja ütles, et raha on kadunud. Talle tuletati meelde, et võibolla sellepärast, et ta pani selle panka.

"Minu Riia"

Lenno Vaitovski. „Minu Riia. Kukkumine üles“. Petrone Print, 2021. 192 lehekülge + fototahvlid.

Ühel päeval Tartu Kirjanduse Majast väljudes jäin tänavakaupmehe pakutavaid raamatuid vaatama. Tal tekkis lootus, et ma midagi ostan. Valisingi välja teose „Minu Riia“, põhjendusega, et kõnealuses linnas ma olen kaks korda käinud. Mõlemad Riia reisid olid keskkooliõpilasena, üks oli kooliekskursioon ja teine kord käisin seal koos trennikaaslastega malevõistlustel.

Trükise autor kirjutab, et tema töötas kaks aastat Riias. Enne seda oli ta vabakutseline, aga teenis vähe. Seetõttu hakkas ta otsima uut tööd, aga Eestis talle seda keegi ei andnud. Läti pealinnas anti. Tööd pakkuv firma tegeles kosmeetikatoodetega.

Peale leiva või kartulisalati teenimise raamatu autor kõndis palju mööda Riia tänavaid ning sõitis bussiga Eesti vahet, vahepeal käis ka Leedus. Riia on suurem kui tema kodulinn Tallinn, ühest mereäärsest linnast teise jõudes tundus Tallinn väiksem kui varem. Mulle on see tunne tuttav – Tallinnast Tartusse jõudes on oma sünnilinn tundunud väiksem, Paidest tulles suurem. Ma ei kõnni kuskil linna ühest otsast teise, aga liikluse tiheduse ja juurde mõeldud tänavate järgi tekib kuidagi tunne, kumb asula on suurem.

Raamatu kirjutajale ei olnud elu Riias kerge. Ta oletab, et tal tekkisid seal ärevus ja depressioon. Ma olen tundnud ärevust nii Riias kui ka kodulinnas, aga minu põhisümptomid on teised kui raamatus kirjeldatud. Teose autor seostab neid tervisehäireid üksindusega, mina olen olnud üksi olles rahulikum kui rahva hulgas.

Kui ma olen kodust väljunud, siis mult on küsitud, kas ma lähen jalutama. Olen vastanud, et ei, kõndima, sest ma liigun kiirel sammul. Teistel kordadel olen neid väljaskäimisi ise jalutuskäikudeks nimetanud. Ka raamatu autor teeb vahet jalutamisel ja kõndimisel, pidades kõndimist kiiremaks ning jalutamist aeglasemaks. Ta ütleb, et paljudel inimestel on tulnud kõige paremad mõtted liikumise ajal. Ma olen intensiivselt mõelnud nii kõndides kui ka istudes. Mingil kellaajal saadud füüsiline koormus parandab ka teiste tundide mõtlemisvõimet.

Raamatu lõpul on lisad, kus kirjutaja loetleb Riia asutusi. Kuid üles loetud kohtades võimalike tegevustena nimetatakse ainult söömist, joomist ja tantsimist. Bernhard Lindet huvitasid välismaal hoopis teatrid ja raamatupoed. „Minu Riia“ järgmine lisa on nimetatud linnast saada olevate suveniiride kohta, ent välja tuuakse vaid söödavaid suveniire, sest mälu käivat kõhu kaudu. Ma ei peaks kohe ära söödavat asja üldse suveniiriks, vaid mälestusesemeid. Ma ei mäleta oma kummaltki Riia reisilt söögiaegasid. Meeles on jutuajamised, mängud, kaasa võetud ja Riias müügil olnud raamatud ning külastatud hooned, aga mitte söömist. Mäletan ka, mida söömisvabal ajal toidu kohta räägiti, aga mitte kedagi päriselt einestamas.

Kolmas lisa raamatu lõpul on Riia kohta käivate võrgulehekülgede ja internetikeskkondade kohta. Selle asemel, et loetleda varem ilmunud paberraamatuid.

Üks koht, kus reisikirja autor Riias käis, on selle turg. Nimetatud paiga teemal on mul ühest tõlgitud lasteluulekogust luuletus peas, see algas umbes ridadega: „„Kartul, ae, kartul, ae, / kus on sinu vennad?“ / „Riia turul, Riia turul, / turul on mu vennad.““ Tartus igal juhul on turgusid mitmuses.

Raamatus on toodud ära hulk lätikeelseid sõnu, aga mitte ühtegi venekeelset. Kui mina Riias käisin, siis ma kuulsin vene keelt rohkem kui läti keelt. Ma olen mujalt lugenud, et hiljem on põlisrahva osakaal Läti pealinnas tõusnud.

„Minu Riia“ teeb vahet kesklinnal ja vanalinnal. Muudesse linnaosadesse sattuvat Riiat külastavad eestlased harva. Aga ma mäletan, et malevõistlusel osalesin endises Liivimaa pealinnas just mingis teises linnaosas lasteaia moodi hoones.

Fotoallkirjades nimetatakse Riia kõrgeimaks torniks Peetri kiriku oma. Selles tornis olen ma vist käinud. Mäletan, et alla vaadates tegi trennikaaslastele nalja, et tuvi maapinnal oli väga pisike.

Raamatusarja selle köite autor ütleb, et ei vasta tõele eestlaste jutt, nagu poleks lõunapoolsel naaberriigil ühtegi saart. Tal polevat küll meresaari, aga Riiat läbivas Daugava jões kuiva maad leiduvat. Nagu Tallinna kohta on jutt, et linna valmis saamisel tahab Ülemiste vanake linna ära uputada, nii tahtvat Riias seda teha Daugava vanake. Meri ei ujuta jutus üle nähtavasti sellepärast, et siseveekogud asuvad kõrgemal, nagu ütleb ka Ülemiste järve nimi.

Poolikud vastused ja varrukad

Kõndisin tänaval. Vahepeal olid ilmad soojaks läinud ja mul oli tekkinud harjumus kõndida lühikeste varrukatega särgiga. Täna oli lumi maas, aga ma olin ikkagi lühikeste varrukatega. Õhk oli tegelikult soe, aga inimesed võisid lume ja lühikeste varrukate kombinatsiooni imelikuks pidada.

*

Kirjutasime inglise keele kontrolltööd. Ma ei osanud ja panin kirja poolikuid vastuseid. Mõtlesin, et õpetaja laseb mul kirjutada, et minu tööst maksimaalselt vigu leida, mul võib olla ka artiklivigu. Vaatasin, mida pinginaaber kirjutab. Aga ma vaatasin ainult korraks, sest ma ei tahtnud tema pealt maha kirjutada.

Pool etturit rohkem

Analüüsisin taas ühte enammaterjaliga kaotuspartiid. Nimzo-India kaitset lasin illustreerida pildiga India tiigrist.

vastane – mina
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4 4. e3 d5 5. a3 Oe7 6. Od3 dc 7. Oc4 0-0 8. Rf3 c5 9. e4 cd 10. Rd4 Rc6 11. Rc6 Ld1+ 12. Kd1 bc 13. Ke2 Ob7 14. f3 Vfd8 15. Oe3 c5 16. Vac1 a6 17. Ra4 Rd7 18. Ob3 Vab8 19. Oa2 Oc6 20. Rc3 Vb2+ 21. Ke1 Of6 22. Oc4 Oc3+ 23. Vc3 Ob5 24. Ob5 ab 25. Vd3 Vb1+ 26. Vd1 Vd1+ 27. Kd1 c4 28. Kc2

arvuti – inimene
Käikude tagasivõtmisega.
28. ... Va8 29. Oc1 Rc5 30. h4 Rd3 31. Od2 Va3 32. Vb1 Va2+ 33. Kd1 Vb2 34. Vb2 Rb2+ 35. Kc2 Rd3 36. Kc3 Kf8 37. Kd4 Ke8 38. h5 g6 39. h6 Kd7 40. e5 Kc6 41. g4 Rc5 42. Ob4 Ra4 43. g5 Rb6 44. Oc3 Rd5 45. Oa5 c3 46. Oc3 Rc3 47. Kc3 Kd5 48. Kb4 Ke5 49. Kb5 Kf4 50. Kc5 Kf3 51. Kd6 Kf4 52. Kc5 e5 53. Kd5 e4 54. Kd4 Kf3 55. Ke5 e3 56. Kf6 e2 57. Kg7 e1L ja valge sai 70. käigul mati.

Pommirünnakute aegu

Proovisin ühes suures ruumis aparaate juhtida, aga ei tundnud neid piisavalt hästi. Mind hakati süüdistama, et ma olen meie riigi õhukaitset nõrgendanud ja vaenlase pommirünnakud on tugevnenud. Aga sõjajuhina ma pidin mingeid võtteid proovima. Läksime teise ruumi, kus loeti ette minu lapsena kirjutatud pabereid ja süüdistati, et ma olen eluaeg vaenlase luurele informatsiooni andnud. Haarasin mõned paberid enda kätte ja põletasin ära. Ütlesin, et ma pole neid pabereid kellelegi näidanud. Vastati, et vaenlase luureaparaadid näevad igale poole. Ütlesin, et kui ma need paberid kirjutasin, oli rahuaeg. Vastati, et vaenlase luure töötab igal ajal. Põgenesime salakäigu kaudu. Sellel oli palju harusid. Jõudsime ühte klassiruumi moodi ruumi. Seal oli president Trump.

*

Üle meie maja lendasid vaenlase sõjalennukid. Pomme nad ei visanud. Aga siis pöörasid lennukid ümber ja lendasid teist pidi tagasi. Nüüd nad ka pommitasid. Lootsin, et kuna sihtida on raske, ei saa meie maja pihta. Olime koolimajas. Räägiti, et kohe teeb president Trump ettepaneku, et eestlased võiksid sõja eest Ameerikasse evakueeruda. Trump alustas kõnet. Ta tegi hoopis ettepaneku, et eestlased võiks Eestis ingliskeelsele haridusele ja inglise keelele üle minna. Selline ettepanek ajas mind naerma. Kõndisin koolimajas ringi. Kui tahtsin minna tiiva esimesele korrusele, tuli selja tagant üks õpetaja, kes ütles, et seal on varisemisoht. Mina seetõttu ei läinud, õpetaja ise läks.

Kella järgi

Pidin ühel perioodil iga päev arsti juures raviprotseduuril käima. Täna oli selle ravikuuri viimane päev. Magasin veel kodus. Läksin kontrollima, kas ma olen äratuskella helisema pannud. Aga nägin, et olen pannud selle isegi varasemaks ajaks kui eelmistel päevadel, aega veel on. Kui olin mõnda aega tooli peal istunud, siis sain aru, et ma tõlgendasin kella siiski valesti, mul läheb juba kiireks.

Marjad pärisunenäos

Ühes majas oli laua peal kahte liiki marju. Sõin neid. Ütlesin, et ma jätan osad alles, sest võibolla ema tahab neist kisselli teha. Asusin koduteele. Algul kõndisin koos Lauri N-ga, kuni tuli tema maja. Minu kodu oli kaugemal.

Hääl uuele erakonnale

Kohalikud valimised on alanud, andsin hääle elektrooniliselt. Uurisin rohelise erakonna kandidaatide nimekirja, aga ei leidnud sealt sobivat isikut, kellest ma palju head teaksin. Seetõttu valisin sotsiaaldemokraatide kandidaadi Indrek Kuuse, kuna ta esindab samuti rohelisi seisukohti ja on lisaks tugev maletaja. Olen tänavu aastal tema mõtteid facebookist lugenud.

Külalist oodates

Olin Helinaga kokku leppinud, et ta tuleb mulle esimest korda koju külla. Proovisin talle helistada, et küsida, kas ta ikka tuleb. Aga ta ei võtnud telefoni vastu. Läksin välja kõndima. Kui tuppa tagasi jõudsin, öeldi, et vahepeal oli Helina mulle helistanud. Lootsin, et ta sellepärast tulemata ei jäta, et ühendust ei saanud.

Ungarlased järvedest

Lugesin ungarikeelsest paberentsüklopeediast artiklit järvedest. Kirjutati, et nendes on temperatuurikihid, aga mitte 5–6 meetrit sügavates madalamates järvedes, kus tuul vee segamini segab. Mulle meenus, et ka veel madalamates veekogudes suplejad on öelnud, et põhjas on külmem koht, sest seal on allikas.

Kirjutati järvede liigitusest nende tekke alusel. Üks liik on vulkaanilise tekkega järved. Esimesel hetkel mõtlesin, et kuidas nii, vulkaan muudab maapinna kõrgemaks. Edasi mõtlesin, et laava võib vist voolavale veele paisu ette teha, siis võib sinna vist paisjärv tekkida. Kodus arvati, et järv võib tekkida ka vulkaani kraatrisse. Praegu mõtlen veel, et vulkaanidega kaasnevad vist maavärinad, võibolla nendega tekib maa sisse lõhesid, kuhu saab vesi koguneda. Ja tardunud laava vist võib takistada veel mulda imbuda.

Vahetusest loobumine

Analüüsisin Uusi mälestusturniiri kaotuspartiid Runnel – Rauk arvutiprogrammi tavalisest tugevama viitsemeistri tasemega. Jätsin tegemata 26. käigu Oe6, mis oli Partsi arvates halb, kuna must kuningas pääses sellega minu etturi juurde. Partii parandatud variant on selline:

Runnel – Rauk
1. e4 c5 2. Rf3 e6 3. d4 cd 4. Rd4 a6 5. Rc3 Lc7 6. Oe2 Ob4 7. Od2 Rf6 8. Of3 0-0 9. 0-0 Oc3 10. Oc3 d5 11. ed e5 12. Rb3 e4 13. Oe2 Vd8 14. Of6 gf 15. Ld4 Le7 16. Vad1 b5 17. Rc5 Of5 18. d6 Le5 19. Le5 fe 20. Vd2 Rd7 21. Rd7 Vd7 22. Vfd1 Oe6 23. h3 f5 24. b3 b4 25. Oc4 Kf7

inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega.
26. a3 Oc4 27. bc ba 28. Va1 Vc8 29. Va3 Vc4 30. Va6 Ke6 31. Kf1 f4 32. Ke2 Vc3 33. Kd1 e3 34. fe fe 35. Vd3 e2+ 36. Ke2 Vc2+ 37. Kf3 Vc4 38. Vd2 Vc3+ 39. Kg4 Vc4+ 40. Kg5 Vd4 41. Vd4 ed 42. Kf4 h5 43. Ke4 h4 44. Kd4 Vd8 45. Ke4 Vg8 46. Kf3 Vg3+ 47. Kf2 Vd3 48. Va4 Vd2+ 49. Kg1 Vd1+ 50. Kh2 Vd6 51. Vh4 Kf5 52. Va4 Kg5 53. h4+ Kh5 54. Kh3 Vd3+ 55. g3 Ve3 56. Va5+ Kh6 57. h5 Ve7 58. Kh4 Va7 59. Vg5 Va4+ 60. Vg4 Va6 61. Vf4 Va2 62. g4 Vh2+ 63. Kg3 Vh1 64. Vf6+ Kg7 65. Vg6+ Kf7 66. Kf4 Ve1 67. Va6 Ve7 68. g5 Kg7 69. Va5 Vf7+ 70. Vf5 Vc7 71. Kg4 Vc4+ 72. Vf4 Vc6 73. g6 Vc7 74. Kg5 Vc5+ 75. Vf5 Vc7 76. h6+ Kg8 77. h7+ Kg7 78. Vf7+ Vf7 79. gf Kf7 80. h8L ja must sai 94. käigul mati.

Magistrandi tagasitulek

Mul oli magistritöö kirjutamine pooleli jäänud, aga nüüd mõtlesin sellega jätkata. Kui kaitsmisel oleks küsitud, kus ma vahepeal olin, siis oleksin vastanud, et väsisin ära. Ja üks õppejõud ähvardas, et töö võidakse tagasi lükata, see võttis kirjutamisisu ära. Nüüd mõtlesin, et ma ei kirjutagi kõigest, vaid mõnest perioodist libisen kiiremini üle. Läksin Kirjandusmuuseumi, et vana ajalehe aastakäigu lugemist jätkata. Ütlesin töötajale, et ma käisin siin ammu, ma ei tea, kas see aastakäik on veel riiulis või on tagasi viidud.

Tekst ja analüüs

Üks mees kirjutas iga päev unenägusid üles, aga ainult siis, kui ta neid nägi. Kui ta oli haige või teda mingile üritusele kutsuti, siis võis olla, et läks mööda terve nädal ilma unenägudeta. Unenäod võisid juba tagasi tulla, aga meeldejäämine oli ka halvenenud. Mees mõtles ühel päeval, et kuna mitu ööd ei ole unenäod meelde jäänud, siis ta kirjutab väljamõeldud unenäo. Ta võttis sahtlist vihiku, mis oli mõeldud ilukirjanduslike juttude jaoks, ja hakkas sinna kirjutama kunstunenägu:

„UNENÄGU ENNE ÄRKAMIST

Ootasin äratuskella helisemist. Ma olin juba ärganud, aga tahtsin nii kaua silmi kinni hoida, kuni äratuskell heliseb, et ei oleks vaja teha hiljem päevaseid uinakuid. Mul tekkis kahtlus, et olen unustanud äratuskella helisema panna. Aga ma ei tahtnud kontrollima minna, muidu oleks pooluni pooleli jäänud. Äkki kuulsin, et keegi tuleb minu tuppa. Mõtlesin, et see võib olla kurjategija, aga ta ütles hoopis: „Ma olen haldjas.“ Selle üle oli mul hea meel, aga ma ei vastanud midagi, sest ma püüdsin magada. Haldjas jäi vaikseks ja ma ei teadnud, kas ta on veel siin. Aga vaimusilma ette ilmus kujutluspilt paradiisist. Paradiisis oli ka haldjaid. Lõpuks selgus, et ka toas on veel haldjas, sest ta ütles: „Ma lülitasin kellal äratuse välja ja laulan su ise üles.“ Kui laulust oli üks rida kõlanud, tegin silmad lahti, aga selle peale haldjas hajus. Temast jäi järele ainult maasikalõhn.“

 Mees mõtleb, et seda unenägu võiks ka analüüsida. Ta kirjutab unenäokirjelduse alla:

„ANALÜÜS

1) Huvitav, et paradiisis olid haldjad, mitte inglid.

2) Kõigepealt hajus haldjas, aga küllap pärast jutu lõppu hajus ka maasikalõhn.

3) Ma pole kindel, kas see oli aedmaasika või metsmaasika lõhn.

4) Enne hajumist haldjas veel ei lõhnanud.

5) Võibolla ta lõhnas, aga ma ei tundnud seda, sest ei olnud ärkvel.

6) Magusaid toite näeb unes sagedamini kui soolaseid.

7) Mõni nimetab magusaid viljasid hapudeks.

8) Kui haldjas poleks hajunud, siis oleks võinud tekkida kahtlused, kas ta on ikka üleloomulik.

9) Ainult sõnalisest kinnitusest poleks võibolla piisanud, sest võidakse ka valetada.

10) Kui minu toas käivad haldjad, siis võibolla olen ma ise ka üleloomulik.“

 Siinkohal mees lõpetab analüüsi, sest kümme on ümmargune arv. Ta otsustab kirjapandu arvutisse ümber kirjutada ja saata psühholoogia listi. Tal pole küll psühholoogi haridust, aga teda on sinna listi kutsutud, sest mõned psühholoogid tahavad unenägusid uurida, aga ise nad unenägusid ei näe.

Braudel

Üks oluline ajaloolane, keda ei ole eesti keeles ilmunud, on Braudel. Ma ei ole teda ka võõrkeeles lugenud, aga intervjueerisin tema kohta tehisintellekti Copilot, tehes intervjuu käigus ka omapoolseid oletusi, mida tehisintellekt kõiki kinnitas. Nüüd teen sellest intervjuust kokkuvõtte.

Braudel kuulus annaalide koolkonda ja pidas tähtsaks pika kestusega ajaloo uurimist. Näiteks on ta uurinud Vahemere ajalugu. Kui Toynbee ja Spengler keskendusid pigem tsivilisatsioonidele puhtal kujul, siis Braudel uurib rohkem nendevahelist sünkretismi. Ta vaatleb, kuidas kliima on aegade jooksul muutunud ja milline on olnud kaubandus.

Samuel Huntington ei eitanud, et tsivilisatsioonide vahel toimub suhtlemine, kuid väitis, et see suhtlus seisneb sagedamini konfliktides kui tsivilisatsiooni sisesed rahvusvahelised suhted. Braudel märkas ilmselt paremini, et sõdade vahel on ka rahuperioodid. Ja isegi sõja korral õpitakse vaenlase käest. Peeter I küll sõdis Rootsiga, aga ka imetles Läänt ja tahtis ise sellega sarnasemaks muutuda.

Braudeli teosed võiks sobida rohelise ideoloogia pooldajale. Kliimasoojenemise korral tõuseb maailmamere tase sõltumata sellest, mis on kirjas pühakirjas. Kuid maailmamere tõusu saab siiski seletada ka religioonist tuleneva mentaliteediga. Sorokini järgi meelelisele ajajärgule on omane kolossaalsuseiha, see tähendab suuremat tootmist. Keskajal oli vaesusideaal, aga ei hinnatud ka teadust, mis võiks keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate leiutamisega ületootmist osaliselt leevendada. Piibli Noa aegse veeuputuse ja praeguse polaarjää sulamise vahel võib näha sarnasust, mõlema puhul on seletuseks patud, tänapäeval veel selgemalt, mitte ainult hüpoteesi, vaid ka teadlaste kinnitusega.

Raamatuesitluse video

Täna esinesin kirjanduse majas Masaryki raamatu teemal. Videot selle kohta saab vaadata aadressilt https://www.youtube.com/live/wPnFYbLzExE .

Suur koolkond

Lugesin ühest koolkonnast. Mulle meenus, et sellel koolkonnal on veel rohkem liikmeid kui loetavas tekstis loetletud on.

Oda kinnijäämine

 

Sain Gunnar Uusi mälestusturniiril kaks võitu ja kolm kaotust. Üks võidupartii on juba avaldatud, teise avaldan selles postituses. Kaotuspartiideni jõuan võibolla siis, kui ma neid analüüsinud olen.

4. voor

A. Tiisler – Runnel

1. e4 c5 2. Oc4 e6 3. Rc3 Rc6 4. Rf3 g6 5. d3 a6 6. a3 b5 7. Oa2 Og7 8. Of4 d6 9. 0-0 Rge7 10. Ve1 0-0 11. Ld2 Ve8 12. Le3 Ob7 13. Rg5 h6 14. Rf3 Kh7 15. Vab1 Rd4 16. Vbc1 e5 17. Og3 f5 18. Oh4 f4 19. Ld2 Rf3+ 20. gf g5 21. Og5 hg 22. Le2 Ld7 23. Lf1 Vh8 24. Lg2 Kg6 25. Re2 Vh3 26. Kf1 Vah8 27. Rf4 ef 28. Ke2 Vh2 29. Lg1 Od4 30. Vf1 Vh1 31. Lg2 Vf1 32. Vf1 Lh3 33. Lg1 Ob2 33. Kd2 Lf3 34. c3 Oa3 35. Oe6 Lh5 36. Va1 b4 37. c4 Lh2 38. Le1 Ob2 39. Vc1 Oc1 40. Kc1 Lh1 41. alistus. Valgel jäi mõtlemisaega alles 46 ja mustal 31 minutit.

Otsustav sidumine

1. voor

Piho – Runnel

1. e4 c6 2. d4 d5 3. f3 e6 4. Rc3 Rbd7 5. Od3 g6 6. e5 c5 7. Oe3 cd 8. Od4 Og7 9. f4 a6 10. Rf3 Re7 11. Ld2 b5 12. 0-0 0-0 13. Lf2 Ob7 14. Re2 Vc8 15. c3 Rc6 16. g4 Rd4 17. cd Rb6 18. b3 Le7 19. f5 gf 20. gf ef 21. Of5 Vc6 22. Kh1 Oc8 23. Od3 Og4 24. Vg1 Of3 25. Lf3 Vh6 26. Rg3 Lh4 27. Vg2 Ld4 28. Rf5 La1+ 29. Vg1 Lg1 30. Kg1 Vg6 31. Kf2 Oe5 32. Re7 Kg7 33. Rg6 fg 34. h4 Vf3 35. Kf3 Kf6 36. Kg4 h6 37. h5 g5 38. Of5 a5 39. Od3 b4 40. Ob5 Oc3 41. Od3 Ke5 42. Kf3 d4 43. Kg4 Rd5 44. Kf3 Rf4 45. alistus. Valgel jäi mõtlemisaega alles 35 ja mustal 25 minutit. Mängu alguses oli kummalgi 1 tund mõtlemisaega ja iga tehtud käigu eest tuli 30 sekundit juurde.

Varjulisse kohta

Olin klassiruumis. Tundus, et tahvlile on riputatud plakat minust ilma särgita. Mõtlesin, et selle ma pean kõrvaldama. Aga ma ei vaadanud otse plakati suunas, seetõttu ei teadnud ma ka, kas on põhjust seda kõrvaldada. Läksin riiete vahetamiseks wc-sse. Poiste wc-sse tuli riideid vahetama ka kaks tüdrukut. Üks tüdruk küsis, kus üks kolmas tüdruk on.

Mälestusturniiri esimene päev

 

Raamatute esitlemine

Reklaamisin teisipäeval tulevat üritust sellise tekstiga: "Teisipäeval 7. oktoobril kell 18.00 – 19.30 toimub kirjanduslik teisipäev T. G. Masaryki raamatu "Vene ajaloo- ja religioonifilosoofiast: sotsioloogilised visandid" teemal. Tõlkija Simo Runneliga vestleb Siim Lill. Tegemist on Kultuuriklubi Salong üritusega, toimumiskoht on Tartu Vanemuise 19. Tõlgitud raamatu autor oli hilisem Tšehhoslovakkia president, raamatu kirjutas ta enne Esimest maailmasõda. Masaryk on tuntud demokraatia ning eetilise poliitika pooldajana."

Kui mind seda tõlkeraamatut tutvustama kutsuti, siis mõtlesin, et eelmisena ilmus mul luulekogu, mille esitlust ei ole veel olnud. Paljud on küsinud, miks on pealkiri "Esimene poolsajand", kui ma ei ole veel 50-aastane. Olen seletanud, et koolis õpetati ümardamist. Aga teoreetiliselt saaks esitluse teha veel täpselt 50. sünnipäeval. Minu mõtet küll laideti, sest minu luuletused olevat naivistlikud. Seda öeldi vist nende rütmi pärast. Enda maitse järgi on see siiski tipptase ja saan 50. sünnipäeval oma raamatut ka kodus lugeda. Juubeli puhul võib küll ka teha tagasivaate kogu elule, ei pea tingimata tegema üksikule raamatule, kuigi ka see raamat katab pikka perioodi.

Kaks pidu

Kõndisin koos Kristeriga ürituse toimumiskoha suunas. Krister rääkis, et üks teine pidu on kutsetega, alguses mõtles ta mind sinna mitte kutsuda, aga nüüd otsustas kutsuda, sest ta sai ühe uue asjaolu teada. Alguses ta ei tahtnud kutsuda, sest peol osaleb sellise elukutse esindajaid. Leidsin, et ma ei taha sinna ise minna, sest poliitikud räägivad peolauas poliitikast, aga mina lapsepõlvemälestustest. Jõudsime peomajja kohale. Küsisin, kumma peoga siin tegemist on. Krister läks taharuumi. Peep kuulas Kristjan K. juttu. Kui Kristjan lõpetas, hakkas Peep naerma ja ütles, et Kristjan pole varem nii pikalt rääkinud.

Üritused lähenevad

Eile mõtlesin, millist maleraamatut turniiriks valmistumiseks avada. Ma ei avanud ühtegi, vaid mõtlesin ise välja keskmängu seisu ja analüüsisin seda ühe poole otsustava materiaalse paremuseni. Siis mõtlesin välja lõppmänguseisu ja harjutasin sellest matistamist. Lõpuks panin peale algseisu, mängisin selle tuttavaks avanguvariandiks ja harjutasin ka selles matistamist. Mõtlesin, kas ma ikka tahan turniiril mängitavaid partiisid blogisse panna, kui arvuti vastu saab käike tagasi võtta ja inimeste vastu ei saa. Mõtlesin, et võibolla panen hiljem, see nädal on mõtted rohkem raamatuesitluseks kui turniiriks valmistumisel. Males saab kasvõi halbu käike improviseerida, aga raamatuesitlusel peab midagi mäletama. See on sama, mis kooliajal matemaatikaeksami ja muude eksamite võrdlus.

Palju samme

Isa ütles, et tema arvuti käitub viimasel ajal imelikult. Vastasin, et ma vist ajasin selle arvuti seaded paigast ära. Üks naistöötaja küsis, milline juhe läheb millisesse arvutisse. Tegin selle kohta oletuse, aga töötaja ütles ise õige vastuse. Ütlesin ahah. Lugesin raamatut ühe mehe kohta, mis oli kirjutatud tema päeviku põhjal. Päeviku järgi ta kolis ühel hetkel ühte majja. Kõrvalepõikeks oli raamatusse pandud viide ühe naise päevikule, et see naine tõi samal ajal oma lapsed sealt majast ära.

*

Kõndisin pikka maad. Tahtsin täis saada tuhat sammu. Anto sai enne kui mina. Lõpuks sain ka mina. Selle koha peal katkestasin kõndimise ja jäin ühe maja esikusse seisma. Ütlesin, et tallad on nii õhukeseks kulunud, et lähevad libedaks. Vaieldi vastu, et libe on siin sellepärast, et põrand on praegu seebine. Mul olid kõndimise lõpul jalad valutama hakanud, tundus, et pärast lõpetamist valu veel tugevneb.

Laadija kontroll

Olin kirjutanud raamatusse pühenduse. Tahtsin kinkida seda raamatut Oleskile. Olin kirjutanud korrapäratus käekirjas, mis paisus lõpus hästi suureks. Lugesin, et olen kogemata kirjutanud: "Igaveses sõpruses". Ütlesin, et siis ma ei annagi seda raamatut üle. Olin teel magistritöö kaitsmisele. Tahtsin ka oponendile raamatu kinkida. Ta oleks sealt küll minu vastu argumente leidnud. Olin kirjutanud oponendi jaoks raamatusse pühenduse ja sõitsin bussis. Mulle meenus, et juhendajale saaks ka raamatu kinkida. See oli veel võimalik, sest mul oli kotis ka kaks pühenduseta raamatut.

*

Asutus nõudis, et kõigil peab nüüd olema mobiiltelefoni laadija. Ütlesin, et mul on laadija olemas. Asutus tahtis kontrollida, kas see ka kõlbab. Ulatasin asutuse töötajale juhtme. Mõtlesin, et see on selline juhe, millega võib lühis tulla, võibolla tuleb see praegu. Aga töötaja kontrollis juhtme üle ja ütles, et see on korras. Ta andis mulle asutuse teises linnaosas asuva filiaali aadressi. Siis öeldi, et sellel aadressil asutust ei ole, mulle anti aadress ühte kolmandasse linnaossa. Pakkisin ühes toas oma asju. See tuba oli ühe sõiduki osa ja selle juht ütles, et tal ei ole aega oodata, sõiduk peab sõitma kella järgi. Ütlesin, et ma lõpetan pakkimise. Aga kui sõiduk juba sõitis, kõndis üks inimene ühest ruumist teise kuskilt kinni hoidmata.