Visuaalselt kõige ilusamas ja kõige detailsemas tänases unenäos olime suurema grupi inimestega liivakarjääris ja korjasime kive. Kõik kivid olid väga ilusad. Rohelise partei asutamise ettevalmistamiseks taheti tutvuda loodusega, nii oligi tuldud kivide juurde. Mõned kivid tundusid olevat üle maalitud. Mõtlesin, et kuidas saadi karjäär lahti kaevata, kui pinnas on nii kivine, kivid pidid ju kopale ette jääma. Ma polnud vahepeal sellest ajast saadik kividega tegelenud, kui meil Kaunase puiesteel kiviring tegutses.
Teises unenäos hakkas Hitlerile üks naine meeldima. Ta tahtis selle hukkamisest päästa. Kui nad olid kahekesi gaasikambris, tahtis Hitler ronida mööda gaasitoru kraanini ja selle kinni keerata. Üks parteitegelane vaatas korraks gaasikambri uksest sisse, selleks ajaks peitis Hitler ennast ukse taha.
Kolmandas unenäos suusatasid või jooksid kaks vene poissi meie maja taga pimedas võidu. Nad jõudsid üle finišijoone umbes korraga, hakkates kohe kaklema. Küsisin neilt: "Kas teil ei õnnestunud võitjat selgitada?" Tahtsin nad tuppa viia, milleks küsisin neilt ka nende korteri numbrit. Nad ütlesid meie korteri numbri. Järgmiseks ütlesid nad kõrvalkorteri numbri, millest ka teadsin, et nad seal ka ei ela, sest seal elab hoopis Jan. Nad tahtsid, et ma autosse istuksin. Tegin seda, aga mõtlesin, et juhtima ma küll ei hakka. Edasi käisid nad mulle peale, et ma ka juhtima hakkaks. Asusingi seda siiski tegema, kuigi mul juhilube ei ole. Sõitsin igaks juhuks hästi aeglaselt. Mäletasin, et olin kunagi suurte raskustega autot juhtinud, aga nüüd oskasin seda palju paremini teha ja teadsin täpselt, kui palju kuskil rooli pöörata tuleb. Mõtlesin, et võiksin siiski minna autokooli, sest ma ei peagi seal lube kätte saama, vaid õpiksin lihtsalt natuke sõitmist juurde. Edasi mõtlesin, et siis teeksin arvatavasti avarii, sest kui praegu on tühjadel tänavatel kerge sõita, siis õppesõitu tuleks teha tänaval, kus tuleb tihedalt teisi autosid vastu. Sõitsime kesklinna poolt Vabaduse puiesteele, kus paremat kätt nägime politseiautot. Roolis oli üks väiksematest poistest. Keerasime kohe vasakule, et politseist eemalduda, sest ta võis läbi akna näha, et roolis on liiga noor inimene. Pealegi võis auto liikumiskiirus kahtlaselt aeglane tunduda. Sõitsime üle Kroonuaia silla, kartes, et meid hakatakse jälitama. Ühel Ülejõe tänaval tulime autost välja. Sinna oli kõndinud ka Henn. Nüüd oleks saanud tema näidata politseile oma autojuhiluba. Kui politsei oleks küsinud, et kas tema oli ikka roolis, oleks saanud ehk edukalt valetada, et oli küll. Seal oli ka Klaus, kes ütles, et Steinfeldt on hakanud peale sisepoliitika tegelema ka välispoliitikaga. Tema programmis olevat Eesti-Jaapani ning Eesti ja veel ühe riigi suhete parandamine.
Kirjutasin internetti, et täna on vist Osama bin Ladeni sünnipäev. Mulle oli see meelde jäänud aasta tagasi. Olin uhke, et mulle sünnipäevad meelde jäävad. Oudekki oli oma isa soovitusel kirjutanud kuskile ingliskeelse lause, millest ma polnud varem aru saanud, aga nüüd sain aru, et see tähendab, et kunagi ei ole aega. Mõtlesin, et kas ma olen siis tema aega raisanud. Edasi leidsin, et lause võib ka tähendada, et nendel ametnikel, kelle juures ta käib, ei ole tema jaoks aega. Üks lukk keeramisel ei avanenud. Keegi arvas, et viga võib olla võtmes. Isale tuli meelde, et see võti on ühtlasi ka Veeberi väikse poja jalgratta võti. Kuna ta selle lukku keeras, siis ei saanud viga võtmes endas olla.
