Lõputu ahnus

Olen väga ahne inimene. Nägin laual kahte uut luulekogu ja püüdsin neid jälle ühe hetkega neelata. Kahe raamatuga ei saanud lugemisisu otsa. Tipp oli see, kui lugesin mõne tunniga läbi Gustav Suitsu kõik elu jooksul kirjutatud luuletused. Luuletuse mõttest ei pruugi nii küll midagi aru saada, aga positiivsed emotsioonid saab kätte, sest teadvusesse jõuavad rütm ja ilusad märksõnad. Võrrelda võib sellist lugemist lihavõttemunade söömisega, kus jääb meelde, et oli ilusaks värvitud, aga muna ennast enam ei ole. Õnneks on võimalus üle lugeda. Ja teinekord lähen teise äärmusesse, lugedes iga teksti nii mitu korda, et see täielikult omandada. Lihtsalt ahnus teisel kujul. Aasta luuleülevaate jaoks vajaliku raamatute hulga jõuaksin kindlasti läbi lugeda. Iseasi, kas minu ülevaadet lugeda tahetaks.