Unenäos vaatasin kaarti. Tundus, et Oudekkile ja Piretile kuulub kummalegi Ameerikas terve osariik. Kindel ma selles ei olnud. Võimalik oli ka, et Piretile kuulub ainult üks linn Oudekki osariigis. Pildil oli taevas ilusaks siniseks värvitud, aga nüüd valgus selle peale muud vedelikku. Isa ei olnud rahul, et väike köök on segi. Kui algas äike, võttis keegi elektrijuhtmest kinni. Arvasin, et sellega muudab ta ennast piksevardaks. Kui välk lõi, siis ei jäänudki sellest tüdrukust isegi tuhka järgi. Läksime vanaema poole. Seal istus laua ääres keegi, kes muutus korraks Priiduks ja siis jälle kellekski teiseks. Surma saanud tüdruk oli taastunud. Õigemini oli nüüd olemas keegi varasema inimesega sarnane, aga pisut erinev.
Teises unenäos olime klassiga välismaal. Kuna pidi järgnema koolipäev, siis Krister õppis. Esitasin talle sel teemal ühe küsimuse, millele ta midagi ei vastanud. Neljapäeval pidi olema kaks kontrolltööd, neist viimases kuuendas tunnis etnoloogias. Ütlesin, et ma pole vist üheski etnoloogia tunnis käinud, sest mul pole selle kohta konspekti. Olin ilmselt peamiselt põhjuseta puudunud. Olime bioloogia klassis. Õpetaja Taggel ütles, et me ülikooli astudes jätaksime inglise keele ja võtaksime selle asemel itaalia keele erikursuse. Mõtlesin, et see sobib minu uurimisteemaga. Taggel põhjendas oma mõtet sellega, et ladina keel on vene keelt rohkem mõjutanud.