Eile nägin unes, et maletrennis oli hakanud käima umbes 10-aastane poiss, kes oli tapnud inimese. Võis karta, et ta tapab kunagi veel kellegi. Ta mängis omavanustest kõige tugevamini. Mõtlesin, et ta jääb ka vanemaks saades neist kõige tugevamaks, sest teiste jaoks ei ole mäng ise kõige tõsisem probleem, kui nad peavad temaga koos treenima. Sven ütles, et homme on Tallinnas turniir. Rõõmustasin, sest tahtsin hakata mängima rohkem kui kunagi varem ka väljaspool Tartut toimuvatel turniiridel. Sven ütles telefoni, et mina tulen ka. Talle vastati torust, et ma pean teise bussiga minema kui ülejäänud. Sven hüüdis: “Ei!” ja pani toru ära. Kui see turniir läbi oli, arvutas Harujõe välja uued reitingud. Selle turniiri tulemusena tõusis minu reiting jälle kõrgemale kui kunagi varem. Kui kunagi oli mu reiting olnud Tartu üks madalamaid, nagu ka Svenil, siis nüüd olime linna kõrgemate hulgas. Mõtlesin, et järgmiseks turniiriks pean kõvasti treenima, et reiting tagasi ei langeks. Kui olime Tallinnast ära sõitnud, istusime ikka veel Tallinnas kohvikus. Uksest tuli sisse ennenägematu välimusega inimesi.
Täna oli pimedamas ruumis kaks lühikest unenägu, millest kumbki ei vääri jäädvustamist. See on esimene selline öö selle lehekülje tegemise ajal. (Kõige esimesel päeval ma lihtsalt veel ei mõelnud et siia unenägusid kirjutada või ei tahtnud üle kolme artikli ühel päeval üles riputada.)