Eksamikirjand

Vaatasime isaga ühtesid pilte. Ütlesin, et tunnen kohe ära, et need on minu maalitud. Lähemalt vaadates selgus, et need on siiski kellegi võõra kunstniku tehtud. Aga ütlesin, et need on siiski minu stiilis, sest piltidel on mõrad ja praod. Seal oli ka sädemetaolisi täppe. Mulle ja Klausile tuli kiri, et me peame maalima lepinguliselt. Rääkisin Klausile, et ma ei saa aru, miks me peame kellelegi teatama, milliseid värve me oleme kokku seganud. Klaus selgitas, et lepinguline maalimine ei tähenda seda, vaid hoopis "litsi löömist". Sellega ta mõtles vist, et lepinguline maalija peab maalima seda, mis talle ette öeldakse. Pidin hakkama kiirmale turniiri viimastele voorudele minema, aga esialgu näitasin hotellitoas ühele naisele enda vana märkmikku, kuhu olin kirjutanud ja pilte maalinud. Naine imestas, et pildid nii head on. Tal oli endal praegu sama vana poeg nagu olin mina selle märkmiku täitmise ajal. Bristol oli soovitanud mul see märkmik raamatuna välja anda, aga minu arvates ei olnud märkmikusse kirjutatud jutud sama head nagu sinna maalitu. Lõpuks hakkasin mängusaali suunas minema. Varsti keerasin uuesti ümber, et kontrollida, ega ma midagi hotellituppa ei unustanud. Ma ei leidnud enam oma tuba üles. Lõpuks siiski leidsin. Sinna ma tõesti midagi unustanud ei olnud. Hakkasin uuesti mängusaali suunas minema, kus pidi toimuma kaks viimast vooru mõtlemisajaga 15 minutit. Vaatasin kella, et jään juba hiljaks. Üks voor pidi mul mängimata jääma või pidin ma seda alustama suure hilinemisega. Tee läbi Tartu linna oli pealegi pikk. Mõtlesin, et kui ma päriselt Põlvas oleksin, siis seal oleksid vahemaad lühemad.

Oli öö. Lamasin hotellitoa voodis ja teises voodis oli teine inimene. Ma ei jäänud veel magama, sest ootasin veel ühe inimese saabumist. Kui ta saabus, siis ootasin, mida ta seal tegema hakkab. Hommikul tõusis kogu klass üles. Merje küsis, et kas ais käänatakse aisa. Vastasin, et vist jah. Küsisin, mis oleks teine variant. Merje ütles, et aisu. Nüüd ütlesin, et tegelikult ma ei ole kindel. Viive teadis paremini ja selgitas, et käänatakse ais-aisa, samuti nagu on olemas sõna aisakell. Hakati kätte jagama eksamikirjandeid. Räägiti, et Klaus oli ähvardanud Toomast, et ta teeb millelegi kantrit. Kantri tegemise all mõtles Klaus nähtavasti seda, et ajalehes oli hiljuti kirjutatud, et Mehhikos on aasta jooksul tapetud 15 kantrilauljat. Mõtlesin, et need, kes seal kantrilauljatest veel elus on, võiksid välismaale põgeneda. Ariel tõi mulle minu kirjandi ja ütles: "Simo rikkus hinde ära." Ma ei saanud aru, miks ta nii ütles, sest olin saanud hindeks 4,5. Aga ma ei teadnud, kas töid hinnati 5 või 10 palli süsteemis. Sander selgitas, et neid hinnati sisuliselt 50 palli süsteemis, kus kahe hinde vahe oli 0,5 punkti. Ma ei teadnud veel teiste hindeid. Ütlesin, et ega ma ei tahtnudki teist korda ülikooli astuda. Oma kirjandit üle lugeda ega tehtud parandusi vaadata ma ei tahtnud. Rääkisin, et kirjandi kirjutamise ajal ma sisuliselt magasin. Ma tean, mis kirjutamise ajal mu peas toimus, aga ma ei tea, mida ma kirja panin. Igatahes olin kirjutanud esmakordselt eksamikirjandi kirjanduslikul teemal. Olin kirjandisse jätnud mitmeralisi lünki. Õpetajad olid need punasega täis kirjutanud, ilmselt teemal, et sellist lünka ei tohi olla. Mina olin kirjutanud ainult puhtandi, teised mustandi ja puhtandi mõlemad. Vaatasin selja taha, et Erikust ja Kristerist sain ma igatahes parema hinde, sest nende hinded jäid vahemikku 3-4. Siis vaatasin ette, et Gerli ja üks teine tüdruk olid saanud minust natuke kõrgema hinde. Seejärel nägin, et Kristjan G. hinne on 23. Kui tema minu hinnet nägi, hakkas ta hõiskama, et ta mind nii palju edestas. Aga õpetajad võisid kõigi kirjandite hindamisel täiesti vale meetodit kasutada. Õpetaja Volmer rääkis parajasti, et olevat hea, et nad hindamisel nii laia skaalat kasutasid, siis hargnesid vahed suureks. Ma ei teadnud, võibolla ma oleksin veel muude eksamite abil soovi korral ülikooli sisse saanud. Mulle toodi kirjandi lisana veel minu lugemispäevik. Selle eest oli mulle antud 14 punkti juurde. Ma polnud kindel, kas 4 ette on ikka 1 kirjutatud, võibolla oli see hoopis 8. Või oli hinne 4 ja selle ees olev märk oli hoopis hüiumärk pealkirja "Lugemispäevik" lõppu. Ütlesin, et ma ei lähe järgi küsima, mitu punkti ma lugemispäeviku eest täpselt sain, sest mind see eriti ei huvita.