Vari ja peegeldus

Hakkasin öösel üsna pimedas toas fotot tegema. Fotoaparaadi objektiivi klaaskate keeras eest ära, ilmselt oli nii pimedas pildistamiseks vajalik. Pildistasin endast ettepoole jäävat, aga kui foto valmis sai, oli seal varju ja peegelduse tõttu ka mind kaks tükki peal. Üks variant minust oli paksu ja teine kõhna näoga.

Kirjastus andis mulle uueks tööks kala puhastamise. Ema tegeles selle kala joonistamisega. Kala kõht oli hele ja selg tume. Ema joonistas paksemalt selja, aga ütlesin talle, et ta peaks paksemana joonistama hoopis kõhu, sest inimese alumine huul on paksem kui ülemine. Ema vaidles vastu. Kala puhastamiseks hakkasin laua alt poiste jalgade eest eurotaburetti valima. Kui tõstsin pliidi pealt kuuma asja, läks see ühest poisist liiga lähedalt mööda. Köök on sedavõrd kitsas, et raske on nii töötada, et ühtegi õnnetust ei juhtuks.

Kirjutasin ajalehes oleva artikli peale markeriga uue artikli. Kui ma oleksin kirjutanud pastakaga, ei oleks see välja paistnud, aga markeriga paistis. Üks vanainimene hakkas selle markeriga ristsõna lahendama. Kui ta vaatas paberi teisele küljele, siis ta nägi, et marker tuleb paberist läbi, nii et teisel küljel olevat ristsõna ei saa enam lahendada. Tegelikult oleks saanud, kui ta poleks nii tugevalt peale vajutanud. Paberil olid poliitilised avaldused. Kirjutasin kolmele neist lõppu kommentaarid, mis käisid kõik selle kohta, et Eesti ei peaks eurole üle minema. Olin valmis loobuma poolest oma rahast, et kroon kasutusele jääks. Kahjuks oli parteidest euro vastu just Keskerakond. Kui eelmiste Riigikogu valimiste tulemuse otsustas pronksmehe mahavõtmise nõudmine, siis järgmistel pidi otsustavaks saama krooni kasutusele jätmise nõudmine.

Kõndisime mööda pimedat teed. Soovitasin Klausil tee äärde jäävate majade akendest sisse vaadata. Aknast paistis, kuidas keegi kellegi peale mörises. Jõudsime ühte majja. Seal möriseti meie peale - põhjusel, et me ei pidanud mörisejat ei jumalaks ega ka mitte kuradiks. Ütlesin, et sellised mörisejad on hoopis koletised. See maja asus Paides. Tallinnast oli siia tulnud Livia. Ta pahandas minuga, et ma Paides nii harva käin. Vastasin, et Paides käin kaks korda aastas, aga selle eest ta minuga ei pahanda, et ma Tallinnas käin veel harvem. Ta küsis, mitu korda aastas ma Tallinnas käin. Vastasin, et alla ühe. Istusime pidulauda.