Raamatutoad

Mulle tuli külla Erik. Ta küsis, mitut inimest ma olen psühholoogiliselt ravinud. Vastasin, et ainult ennast. Aga ma võin tulevikus teisigi inimesi ravima hakata. Kui inimene on psühholoog, võib ta teiste inimeste seisundit nii parandada kui ka halvendada. Kui ta psühholoog ei ole, võib ta samuti seda nii parandada kui ka halvendada. Erik ütles, et vahel tahaks ta arvutiekraani kompida. Kordasin, et ah et kompida. Erik küsis mida-mida, nagu ta polekski just ise sellest juttu teinud. Ütlesin, et mina arvutiekraani ega paberit ei kombi, et neid mitte määrida.

Istusin laulmisklassis Arieli kõrval. Selja taga rääkis Artur, et Laial tänaval õunu ei koristata, sest kuigi need on seal väga suured, on nad seest mädad. Pidime alustama ekskursiooni. Oli valida, kas teeme seda mööda Tartu tänavaid või mööda raamatukogu koridore. Valisime viimase võimaluse. Raamatukogu erinevates tubades oli erinevate maade kirjandus. Kõigepealt läksime Läti raamatute tuppa. Seal ei olnudki seinad üleni raamatuid täis. Taipasin, et nii on vajalik, et ka uued raamatud kuhugi mahuksid. Järgmiseks läksime Leedu raamatute tuppa. Üllatav oli, et seal oli veidi rohkem raamatuid kui Läti toas, kuigi Leedu asub kaugemal. Aga seletatav oli see sellega, et Leedu rahvaarv on suurem. Ja kui Lätis on ainult üks suur linn - Riia, siis Leedus on selliseid linnu kaks - Vilnius ja Kaunas. Ukraina toas oli veel tunduvalt rohkem raamatuid. Meiega kaasas olev ukrainlane oli selle üle uhke ja hakkas hõiskama. Ta ei tulnud selle peale, et mõne maa toas on raamatuid veel rohkem. Läksime Soome tuppa. See oli kõigist seni külastatutest suurem mitmeosaline tuba, kus oli tohutult palju raamatuid. Ei olnud enam ruumi, kuhu juurdeilmuvaid raamatuid panna. Soome toast läks uks pisikesse ruumi, kus oli väikesoome kirjandus. Väikesoomlased olid soomlastega piirnevad soome-ugri pisirahvad. Neil oli vähe raamatuid, aga see-eest olid need mõõtmetelt suured, sest sinna oli kogutud kokku rahvaluule. Läksime Ameerika tuppa. See oli sama suur ja raamatuterohke kui Soome tuba.

Minu värsket raamatut müüdi kilepakendis, kus peale raamatu oli veel viis erinevat värvi kirjutusvahendit. Võis arvata, et mõni inimene ostab raamatu ainult nende kirjutusvahendite pärast. Aga juhul, kui seda komplekti siiski vähe ostetud oleks, pidi kirjutusvahendite lisamine kahjumi eriti suureks ajama. Raamatu ja kirjutusvahendite vahel oli pakendis veel kaardipakk. Oli oodata, et nüüd kirjutatakse ajalehes, et ma pole aru saanud, kuidas kaardipakil luuletusi avaldada tuleb. Tegelikult polnud ma kaarte komplekti lisanud mitte nendel millegi avaldamiseks, vaid lihtsalt lisakaubana. Täna võis ringi liikuda märatsejaid. Valvasin meie auto juures, ega märatsejad sinna ei tule. Jagomägi õpetas mind, et tuleb istuda auto tagumisel kapotil. Liigutasin kapotiluuki. Tuli Henn, kes ütles, et seda ei tohi puudutada. Luuk ei läinud enam kinni. Leidsin, et selle praegu rikki minek on kas juhus või ongi märatsejad juba autot peksmas käinud. Läksin Kaunase puiestee hoovi. Tegin avastuse, et minu unenägudes sümboliseerib iga loom seda inimest, kelle nimi algab sama tähega kui vastava loomaliigi nimi. Viimasel ajal olid loomad mind sageli küünistama hakanud. Ma ei saanud iga küünistuse peale marutõvevastaseid süste tegema hakata. Tuli riskida. Avaldati fotosid loomadest, kellel oli avastatud marutaud. Ühe looma ette olevat tilkunud limahunnik. Aga fotodelt ei olnud näha, et nende loomade suu vahutaks.