Minu luuretegevusest

Luuramist alustasin lendurina. Riigile on tähtis nii sisemine kui ka välimine julgeolek, nii on võimalik teha luurelende nii oma riigi kui ka naaberriigi territooriumi kohal. Aga oma riigi kodanike luuramise keelas president ära, sest ta kartis, et muidu ei vali need teda ametisse tagasi. Nende luuramise asemel hakati neid küsitlema. Võõrriigi kodanikke nii hästi küsitleda ei saanud, sest nad rääkisid võõrkeeles. Mõni keeleoskaja on, aga neid pole massiliselt. Neil põhjustel suunati kõik lennud võõrriigi kohale - vaatamaks silmaga seda, mida telefonist kõrvaga aru poleks saanud. Kaubalennukid viisid sinna kaupa ja mina pidin luurelennukiga vaatama, mida seal selle kaubaga tehakse. Ühel korral nägin, et oli viidud nii head kaupa, et selle abil oli tehtud suur piirivalvesuurtükk. See tulistas kohe minu lennuki pihta. Katapulteerusin oma riigi territooriumile. Rohkem ma lennata pole julgenud. Selle asemel saatsime üles luuresatelliidi. Selle pihta veel tulistatud ei ole, sest ei ole veel nii head suurtükki. Aga nad võivad selle leiutada. Saatsime kosmosesse veel teisegi satelliidi, mis näitab naaberriigi kodanikele ajusid nüristavaid filme, et neil poleks aega leiutamisega tegeleda.