Mind hüüti

Võtsime suusad kaasa ja kõndisime läbi linna. Veel ei saanud suusatama hakata, sest igal pool ei olnud piisavalt lund. Rääkisin, et pärast suusatamise lõppu ei pese ma kohe higi maha, vaid lähen enne koju, kuigi nii võib külmetada. Kanali ääres oli lumi maas, kuigi õhuke. Et ka jää kanalil oli õhuke, siis hakkasin suusatama kanali kõrval. Vennad läksid suusatama jääle, kuigi ma keelasin. Aga suuska kannab jää paremini kui saapaga peale astumist.

Mängisin maletrennis taskumalenuppudega iseenda vastu. Must lipp ei tahtnud enam püsti seista ja pidin selle asemele võtma kabenupu moodi asendusnupu. Valge kuningas jäi lagedale ja must lipp hakkas sellele matti panema. Siis tundus, et must lipp jäi kogemata ette. Kontrollides selgus, et see oligi nii. Nüüd hakkas võitma valge. Must kuningas jäi viimasel real koridori. Koridor oli ühe nupuga suletud, aga viimasel ja eelviimasel real asuvad valge vankrid hoidsid seda sidumise all. Lauale tekkis järjest rohkem rämpsnuppe, mis mängimist segasid, aga tõin valge vankritele appi ühe etturi ja panin niiviisi mati.

Minu blogisissekandele tuli kommentaar, et minu jutt algab õieti, aga tegelikult kiidan ma tapmised heaks. Käis nimelt Teine maailmasõda. Vastasin punase pastakaga äärejoont jätmata, et tapmisi ma heaks ei kiida. Pidin minema sõjaväkke. Hakkasin kohale minema, kuigi kavatsesin pärale jõudes vastu hakata. Üle Toomemäe läksin tavalisest erinevat teed mööda, et saaksin ühe naise selja taga kõndida. Minu tee ristus kahe väikse poisi teega. Üks neist hüüdis mind nimepidi. Hüüdsin vastu: "Kes sa oled?" Sellele ta ei vastanud, vaid hüüdis veel midagi minu kohta, mida ma täpselt ei kuulnud. Ma ei viitsinud selle naise selja taga kaua kõndida, vaid läksin tast mööda. Teel kohtusin kurja koeraga ja selja tagant hakkasid ühekaupa tulema kurjad lehmad. Need lehmad olid rohkem enda ettekujutus.

Vaatasin arvutiekraanilt statistikat, kui palju klikib blogisissekannet pooldajaid ja kui palju vastaseid. Mõlemaid oli juba 500. Aga kui ma vaatasin külastajate arvu summat, siis see oli ainult umbes 100. Võibolla oli pooldajate ja vastaste puhul siis tegemist hoopis protsentidega. Lisaks ei saanud ma aru, kuidas tehakse kindlaks, kas külastaja on pooldaja või vastane. Lõpuks tuli mulle meelde, et Pille ootab juba ammu, millal ma ta arvuti taha lasen. Kui ma järgmisel hommikul arvuti juurde tagasi tulin, siis selgus, et ma ei olnud seda ööseks välja lülitanud.