Nälg närib tähenärijat

Siis üle maa ma kõnnin kompsuga, kui tahan miskit närida, kuid sobivat kohta ei leia ja pean seda alles otsima. Ma kujutan hästi ette, et toit saab kompsust otsa ning selleks mul raha ei ole, et palgata endale kokk. Ennast mind kokana tööle ei pruugita samuti võtta, sest kõrvetan pudru põhja, kui üldse kuskilt mannat saan. Pean lugema väikesi tähti, et saada natuke palka, mille eest võiks osta mannat, kuid see ei sobi ju kompsu. Silmad seda nõrgemaks jäävad, mida väiksemaid tähti ma veerin, kuid märkamaks pisiasju, pean veerima väga väikseid. On jänesel pikad kõrvad ja tema mu hingamist kuuleb, kui lõõtsutan läbi metsa, kompsu sees pakitud porgand. Ma jooksen rutem kui tigu, kuid jänes jõuab must ette ja võtab porgandi ära, mis puu taga kasvamas veel. Üks porgand mul närida jääbki, nii homme olen ma näljas, sest palga päevani jäänud on mitu nädalat pikka.