Mälestusi Läänemaalt II

1983 Läänemaal viibides olin kuueaastane. Päeval magamise olin lõpetanud juba kolmeaastaselt, aga sellega tegelesid kaks minu nooremat venda, kes selleks ajaks sündinud olid. Mina olin kodus rääkinud, et mulle meeldib sellepärast haige olla, et siis saab päeval magada. Läänemaal olin terve, aga päeval magamise mõte tuli mulle ka seal. Heitsingi pikali. Magama ei jäänud, aga hakkasin asju välja mõtlema. Vist mõtlesin tol korral sellest, et Tartus võiks meie maja seinal akendeta küljel olla selline pilt, mida lapsed kaevama hakkavad ja avastavad, et selle taga elab keegi salapärane isik, kellel on palju huvitavaid asju, mida ta lastele jagama hakkab. Sellistele asjadele mõtlesin seeriatena, mingil perioodil pöördusin korduvalt nende mõtete juurde tagasi. Kolmeaastane vend jäi magama, kuigi räägitakse, et temagi lõpetas päeval magamise enne nelja-aastaseks saamist. Hiljem oli ta selles aastakäigus, kes pidi kuueaastaselt kooli minema. Tema esimene klass tegutses kooli nime all tegelikult lasteaia hoones. Seal püüti teda uuesti päeval magama sundida ja pahandati, kui ta silmad lahti tegi. Aga tol korral Läänemaal proovisin teda lõunaunest äratada. Arvasin, et inimene on ärkvel siis, kui tal on silm lahti. Nii avasin ma venna silma, kiskudes tema alumist silmalaugu, aga ta ei ärganud. Sain teada, et niimoodi silma avades paistab ainult silmavalge, tera polnud näha. Tänu sellele oskasin hiljem koolis teistele koledat nägu teha, kiskudes oma silmalauge alla, ise seejuures midagi nägemata. Üks klassivend tegi sellist nägu minu eeskujul. Ma ei tea, kuidas minuga oli, aga erinevalt vennast selle klassivenna silmatera alumine serv siiski paistis. Tol korral Läänemaal oli ilmselt ka esimene ja viimane kord, kui ma puudutasin sõrmega oma silmamuna. Seda, et silm võib peast välja voolata, oli mulle räägitud arvatavasti varem. Kujutasin seda hästi ette, kuna kanamunast praetud härjasilmal voolas kollane kahvliga puudutades tõesti laiali. Läätsesid ei ole ma nõus endale silma panema. Läänemaal õhtuti magama minnes kostis lae pealt jooksmist. Arvasin, et see tähendab seda, et kassid alustasid hiirte tagaajamist. Isa ütles eile, et seal ei olnud mitte hiired, vaid rotid. Ema ei mäletanud, aga arvas, et kassipojad ajasid üksteist taga ja oleksid rotte kartnud.