Päevatekk

Pille oli lapsena teinud värvilistest paberitest piltide seeria, mis oli siiani alles. Paberite juurde käis jutt, mis algas sellest, et daam paneb päeva ajaks oma voodile päevateki. See tähendas paberivärvi vahetust. Seda juttu oli Pille vanasti palju korranud, nii et see oli mul hästi meeles. Ta oli saatnud selle kirjalikult ka ansambli "Kukerpillid" telesaatesse, kus oli siis pikalt Pillest räägitud. Ühes lauses oli tervitatud ka mind, sest Pille oli ka minust kirjutanud. Mina olin tol ajal liiga väike, et ise kirjutada, aga Pille oli selle saate suurim kirjasaatja. Nüüd oli möödunud 25 aastat, "Kukerpillidel" oli jälle telesaade. Nad tervitasid vanade mälestuste põhjal Pillet ka selles saates.

Ema ütles, et meeste juuksed hakkavad kõige kiiremini määrduma siis, kui mees rasestub. Ma ei teadnudki varem, et mehed rasestuda saavad. Ma ei teadnud, milles meeste puhul rasedus seisneb. Küsida ka ei tahtnud. Võibolla on rase mees see, kelle naine on rase, nii et mehes toimub seetõttu ka mingi muutus.

Vaatasime televiisorit. Algas film, mille algul näidati erinevaid inimesi ja joonistusi. Ühes filmi tegelases pidi kõigi nende objektide nägemine tekitama soovi nende pihta tulistada. Järgneva filmi jooksul pidid kõik need tulistamised aset leidma, inimesed pidi maha lastama ja paberite sisse auk tulistatama. Seejärel näidati kahte kontorilaua taga kõrvuti istuvat tüdrukut. Üks neist tõusis laua tagant, läks vaatas kõrvalruumi ja karjatas. See tähendas, et esimene mõrv oli juba toimunud. Ütlesin, et rohkem ma ei vaata. Läksin eemale. Nii pääsesin nii laiba kui ka karjataja ehmunud näo nägemisest. Räägiti, et ühe poisi pihta, keda filmi algul näidati, filmi jooksul siiski ei tulistata. Aga selle poisi näitamine oli juba avakaadrite ja tegevuse alguse piiri peal.

Õppehoone lähedal olin käinud söömas ühes kohvikus, aga nüüd näidati mulle, et seal on ka teine kohvik. Mõtlesin selles edaspidigi käima hakata. Jakobi mäest üles minnes avastasin mäe pealt veel selle taimetoitlaste söögikoha, millest Päss kunagi rääkinud oli. Päss teadis seda kohta sellepärast, et oli Tähtvere inimene.

Olin ühes kesklinna kohvikus. Olin males kaotanud, aga mõtlesin jälgida ümbrust tähelepanelikult nagu Kasparov, et osata järgmised mängud võita. Pätid süüdistasid mind, nagu oleksin mina katsunud avada kohviku tagaruumi ust. Tegelikult olid nad seda ise teinud. Paljastasin nad eepose katkendi ettekandmisega:
Tal on nii kõva karastus,
et siin ei aita tarastus.
Saab toime pandud varastus
ja järgneb minu parastus.
Pätid lasksid kohviku juhataja maha. Ma ei teadnud, kas hakata siin uuesti käima, et pätid ka mõrva osas paljastada, või hoida sellest kohast kõrvale, et nad ei saaks ka mind maha lasta. Esialgu hoidsin sealt eemale. Pätid olid pärit Tehnikaülikoolist, mis asus Raekoja platsil. See oli võibolla Tartu suurim õppehoone. Pättidele vastukaaluks kandsin Tartu Ülikooli lippu. Läksin füüsikahoonesse, kus pidi toimuma loeng.

Klaus oli eelmisel õppeaastal õppinud ühe meetodiga, sel õppeaastal õppis teise meetodiga. Läksin kooli. Jäin hiljaks. Mulle tuli maja peal vastu see õpetaja, kelle tunnis ma pidanuksin olema, aga tegin näo, nagu ma ei teaks, et tund käib. Läksin ajaloo klassi, kus pidi toimuma minu raamatu arutelu. Alustuseks oleksin mina pidanud ette kandma mõned oma luuletused. Aga seda ma ei jõudnud teha, sest kolmest klassivennast kriitikust rivistusid kaks juba klassi ette, et ise rääkima hakata. Kolmas oli teel oma kohale, aga keeras teiste eeskujul ümber ja läks ka sinna rivvi. Klassis oli täidetud kaks kolmandikku istekohtadest. Kuulajad olid peamiselt õpilased, kes olid meist tunduvalt nooremad. Kolm esinejat hakkasid kooris ühte minu luuletust ette lugema.