Unenägu Lutherist

Kirjutasin kirja sellest, kuidas mul edeneb teksti arvutisse sisestamine. Tegin vigu nii teksti sisestamisel kui ka samadest sõnadest kirjas kirjutades, aga toimetaja sai minu töös tehtud vigu veel parandada. Isa tahtis anda välja kordustrükki Lutheri kohta käivast raamatust. Ta näitas mulle esimesest trükist Lutheri värvilist külgportreed ja küsis, kas nii tuhmi pilti tasub uude raamatusse panna. Vastasin, et punast tooni saab selgemaks muuta ja kontrastsust saab suurendada. Tahtsin veel üles otsida teist Lutheri kohta käivat raamatut, kus mäletasin olevat sama portreed mustvalgelt ja selgemalt. See oli Düreri gravüür. Isa läks juba kodust ära. Raamatut ma esialgu ei leidnud. Kui leidsin, nägin ma selles küll muid pilte, aga mitte otsitavat. Otsitav võis olla tagapool. Lugesin raamatust, et Luther ütles, et mõelda ei ole üldse vaja. Siin nägin vastuolu, sest kui ta hakkas mõtlemise vajaminematust tõestama teaduslikult, siis pidi ta selle käigus ikkagi mõtlema. Raamatu autor tegi järelduse, et kuigi inimesed kinnitavad, et nad usuvad, tuleb tegelikult ette sajanditepikkusi perioode, kus ei usuta midagi, sest uskumine nõuaks mõtlemist.