Kokkusurutavad pastakad

Kõndisime mööda Tartu-Tallinna maanteed. Kohtusime koertega. Kui kohale jõudsime, hakkasime tagasi kõndima. Osa teed kõndisime püsti ja osa käpuli, vastavalt sellele, milline lõik millist liikumisviisi nõudis. Olin rahul, kui kodumaja paistma hakkas.

Teatati, et Ameerika vähendas tuumarakettide väljatulistamisvalmidust. Paistis, et väljatulistamisseadmeteks olid natuke lahti tõmmatud pastakad. Väljatulistamisvalmiduse vähendamine oli sel juhul nende veel rohkem lahti tõmbamine. Pastaka kokkulükkamine oleks olnud tuumaraketi väljatulistamine. Lükkasin need kokku ja ütlesin, et tõestan sellega, et tuumarakette lendu ei lähe. Kui oleks läinud, oleks pidanud jääma lae või seina sisse auk. Aga võibolla läksid nad lendu kuskil kaugemal. Pastakad kuumenesid üle ja hakkasid suitsema, pannes suitsema ka isa kirjutuslaua, mille peal nad lebasid. Viisin pastakad jahutamiseks vannituppa.

Täna ei olnud enamust õpilasi koolis. Inglise keeles võis tulla kontrolltöö neile, kes koolis olid. Seda ma oleks võibolla osanud, aga kindel ei saanud selles olla. Õpetaja hakkaski meile dikteerima sõnu, mida meie tõlkima pidime. See ei olnud vist kontrolltöö, sest kirjutasime sõnu tavalisse vihikusse. Kontrolltöö oleks tulnud kirjutada lahtisele lehele või kontrolltööde vihikusse. Alguses pidime tõlkima sõnu inglise keelest eesti keelde. Lõpus andis õpetaja ka sõnu eesti keelest inglise keelde tõlkimiseks, mis oli raskem. Õpetaja ajas segi sõnade järjekorranumbrid ja pidin teda parandama. Vahepeal läks mul mitu sõna järjest kõrvust mööda ja palusin õpetajal neid korrata. Minu tööd pidi hakkama parandama Sander. Oli oht, et ta näitab seda tegelikust vigaderohkemana.

Istusin ühe tüdrukuga vastakuti ja surusime jalaga üksteise jalgu. Olime mõlemad lapsed. Tundus, et selle tüdruku arvates on jala surumine ettevalmistus suureks saamisele.