laupäev, jaanuar 12, 2008

Puudest ja uuest SS-ist

Minu toas kasvas kaks rida puid. Ema ostis linnast kaks puud juurde ja istutas toas ühe puurea tihedamaks. Kaevasin uued puud põrandast välja ja istutasin ümber teise ritta. Aga see rida läks nüüd ka liiga tihedaks. Nii ei jätkunud puudele piisavalt toitu. Seda olin näinud juba sellest, kui ükskord ühe lillepoti väga tihedalt kalanhoesid täis panin. Ja minu voodis läks nüüd liiga pimedaks, nii et ma pidin hommikuti veel kauem magama hakkama. Ronisime koos ühe mehe ja mõne poisiga ühe puu otsa. Kui alla tagasi ronimas olime, murdus see puu ära, sest ta oli mäda. Olime siiski juba nii madalal, et ei saanud kukkudes haiget. Tuli välja, et ema ostis uued puud siiski õigeaegselt, kui üks vanadest juba rivist välja langes.

Liikusin edasi puude otsas. Maapinnale ei saanud minna, sest see oli nii märg, et oleks võinud ära uppuda. Kui pind kõrgemaks muutus, ronisime siiski puude otsast alla. Selja taha vaadates nägime metsinimest. Ta liikus vastassuunas, aga võis varsti samuti selja taha vaadata, seetõttu tegime, et tema vaateväljast kaduda saime. Jõudsime kolmekesi ühte tihedalt paiknevatest pisikestest suvila moodi majadest koosnevasse asulasse. Seal ei olnud ühtegi inimest, aga leidus toitu, mida me kaua nälginutena sööma hakkasime. Varsti tulid sinna ka selle asula elanikud. Nad olid meie vastu sõbralikud, nii saime rahulikult lahkuda. Olime paljukorruselises kuupidest koosnevas ehitises. Kohalikud elanikud käskisid meil minna kõrgemale korrusele seaduseid lugema. Läksime sinna kuupe mööda liikudes. Kui olime natuke seadust lugenud, saime teada, et võõra toidu võtmise eest on siiski nähtud ette surmanuhtlus. Lõikasime meiega kaasa tulnud kohaliku elaniku neljaks ja põgenesime mõned korrused allapoole tagasi, sest seal ei olnud hukkamisohtu.

Vene SS tappis tänaval eestlasi. Mina mõtlesin, et võiks venelaste vastu välja astuda, aga ma ei tahtnud elu kaotada, seetõttu põgenesin hoopis kaugemasse linnaossa. Mõned olid tapmistest kuulda saades mures põhjusel, et nad said valesti aru, nagu oleks SS eesti neonatside organisatsioon, mis tapab vasakpoolseid. Jätkasin teed koos ühe tüdrukuga. Ühes hoovis ta teadis ette, et meiega liitub ka suur koer, kes tiirutab meie ümber suurte ringidega. Sellest koerast tahtsin igaks juhuks eemale hoida. Istusin koos selle tüdrukuga ühe laua taha ja ajasime juttu. Tema istus laua küljel ja mina laua otsas. Kui olime juba mõnda aega rääkinud, tuli laua alt ootamatult välja vana filosoof, kes istus tüdruku vastu ja sekkus jutuajamisse küsimusega, et kas tüdruk teab, mis on vahet Nikomachose eetikal ja filosoofial. Vastasin oletamisi, et Nickomachose eetika on ainult osa filosoofiast. Laua alt tulnu kinnitas, et see on nii, ja rääkis, mis sellest järeldub. Istusin loengus ja konspekteerisin õppejõu juttu. Ta rääkis, et filosoofia ei ole ühtegi küsimust lahendanud, vaid keerleb ühtede ja samade probleemide ümber. Mulle tuli meelde, et konspekteerima peab lühendatult, muidu võib kõnelejast maha jääda. Magasin oma voodis ja püüdsin silmi sõrmedega lahti teha, sest keegi oli sisenenud korterisse. Mulle jõudis kohale, mida tähendab lühend SS - see on organisatsioon "Surm Spioonidele" ehk "Smert Spionov". Eestlasi olid SS-lased tapnud selle eest, et nad pildistasid Narva jõe vastaskallast. Nüüd võis Eesti peaminister meelde tuletada vanasõna "veri nõuab vere hinda". Samuti võis ta nüüd öelda, et ärgu Venemaa enam lootkugi, et Eesti uue piirilepingu sõlmib.

0 vastukaja: