Läbipaistva servaga seen

Leidsin kodus väikse nõu täie seeni. Ühe seene serv oli läbipaistev. Ma ei teadnud, mis seen see on, aga arvasin, et küllap võib neid kõiki süia, sest korjajad tunnevad neid paremini. Siis nägin, et ühe korjatud seene kohta on märgitud üles kaks risti. See tähendas, et see on surmavalt mürgine, aga mitte alati, sest riste pole veel kolm. Kõik korjatud seened inimese jaoks mürgised ei olnud, küll aga rottide jaoks, kelle hävitamine oli nende korjamise eesmärk. Mind ajas vihale, et jäeti ilma hoiatamata vedelema rottide mürgitamise seened, mida ma peaaegu sööma oleksin võinud hakata.

Õpetaja Volmer ütles, et kui ma ei valmistu, siis ma 2005. aasta lõpukirjandit edukalt ei soorita. Leidsin, et see polegi vajalik, sest ma sooritasin edukalt juba 1995. aasta lõpukirjandi. Olin näinud unenägudes, et käin keskkoolis teist korda. Nüüd hakkas mulle tunduma, et need unenäod põhinevad reaalsel mälestusel. Võibolla olin ma meelepetete tõttu tõesti hakanud uuesti koolitundides istumas käima. Aga siis oli veel võimalik, et ma ei käinud seal üksi, vaid minu eeskujul hakkasid päriselt uuesti koolis käima ka minu klassikaaslased - kokkuleppel õpetajatega. Ma ei teadnud, kas ma sel juhul olin kogu aeg koolis või ainult ülikooli loengute vaheajal. Ja kas ma käisin kõigi ainete tundides uuesti või ainult nende ainete, mis ülikoolis kasuks oleksid tulnud.

Lugesin uue "Loomingu" numbri kaanelt, et see on Keskerakonna ajakiri. "Keskerakonna" ette oli pandud veel kaks sõna täiendiks. Tahtsin neid ka emale ja isale ette lugeda. Esimest sõna pidin ma selleks kaua vaatama, sest see oli nii pikk ja võõrapärane. Teise sõna lugemine polnud kergem. Ütlesin, et mulle mõttes lugedes tundus, et sain kõigest aru, aga kui ma nüüd püian sõna ka valju häälega ette lugeda, ei saa ma aru, mis sõna see on. Lõpuks nägin, et see sõna on "nälkjas". Vaatasin riiulis olevate male- ja kaberaamatute selgasid. Kaberaamatuid ilmus eesti keeles harva, seni oli mul olnud ainult vanemaid kaberaamatuid, aga hiljuti oli üks uus ilmunud ja ma olin endale selle ostnud. Pealkiri oli "Meistrite võitmise õpik". Mõtlesin, et erinevalt varem olemas olnud õpikust selles vist algõpetust ei ole. Läksin arvuti taha ja panin selle käima. Ekraanile ilmus üks täht vigasel kujul. Klaus oli hiljuti arvutile ühe parooli lisanud, aga õnneks oli see parool ekraanil näha. Ma ei tahtnud eriti hakata kulutama aega unenägude üleskirjutamisele, sest kell oli juba küllaltki palju ja nende kirjutamine oleks võtnud suure osa päevast. Mõtlesin, et võiks kirjutada ainult kõige huvitavamad. Helinale ma ei kavatsenud lähemal ajal kirju saata, vaid anda talle järgmise nädala pühapäevani mõtlemisaega, kas ta tahab veel kirju vahetada. Tähtaja saabudes oleksin talle helistanud. Võibolla tal on mõni tuttav, kellega ta sageli telefonis räägib. Siis ta arvaks, et helistab see, ja võtaks kõne vastu. Aga kui ma helistaksin koduselt telefonilt, siis ta näeks numbrist, et helistaja olen mina, ja ei pruugiks vastu võtta.