Kaks mõttekäiku sama algusega

Kajakal on pikad tiivad. Kajaka tiivad on kajaka kere suhtes risti. Osad inimesed ei tee vahet sõnadel "keha" ja "kere", aga mulle õpetati erinevus juba esimeses klassis selgeks. Kui ma läksin viimasesse klassi, ütles minu esimese klassi õpetaja, et ma pole kooliskäidud aja jooksul isegi seda selgeks õppinud, kuidas endale saalis kohta leida. Tegelikult mina endale koha leidsin, ja hoopis tema ei saanud aru, et selle koha peal saab ka istuda. Mind ei jäetud koolis istuma. Võib öelda, et ülikoolis jäin, sest selle lõpetasin nelja aasta asemel viiega. Ja magistrantuuris jäin kolm korda istuma, sest selle lõpetasin kahe aasta asemel viiega. Kui ma läheksin kunagi veel doktorantuuri, kas siis tuleks istumajäämiste hulka lugeda ka need aastad, mil ma vahepeal ülikoolis käinud ei ole?

Kajakal on pikad tiivad. Kajaka tiivad on kajaka kere suhtes risti. Selle poolest sarnaneb ta lennukiga. Kana sarnaneb lennukiga vähem, sest kana tiivad teda eriti ei kanna. Üks n jääb puudu - ei kanna, vaid on kana. Kui vanasti kana laual oli, võtsin alati koiva. Nüüd võtan hoopis tiiva, sest koib tundub liiga suur. See võib tulla sellest, et olen kasvamise lõpetanud. Aga võib tulla ka sellest, et kanad on kasvanud - vanasti sõime supikanu, nüüd broilereid. Vahel sööme supikana ka praegusel ajal. Aga need tunduvad veel kõhnemad kui vanasti söödud kanad.