Ütlesin Kulmarile, et Emajõgi tuleks juhtida läbi Peipsi. Kulmar palus mul see üles kirjutada. Kirjutasin selle pehmendatud sõnastuses noaga raamatu kaanele, nii et kiri võis mõne nurga all vaadates märkamatuks jääda. Kulmar ei jäänud sellega rahule ja kirjutas ise nähtavama pastakajoonega ja tugevamas sõnastuses, et Emajões tuleks loputada Hitleri pabereid.
Läksin kodu poole. Lähenesin bokserijalutajale. Bokserid on kurjad koerad. Õnneks oli see bokser ketis. Aga ketis koer võib ka möödujani ulatuda. Hakkasin liikuma ettevaatlikumalt. Ma ei saanud aru, kas ma jooksen või kõnnin, sest puudutasin maad ainult varvastega, aga samm oli aeglane. Mõnel sammul jalg maapinnani ei jõudnudki. Nüüd nägin, et koer ei ole mitte bokser, vaid puudel. Puudlid nii ohtlikud ei ole. Ma ei lootnud eriti, et oma postkastini jõudes leian sealt Helina kirja. Hiljem mõtlesin, et kui ta mulle ei kirjuta, siis lähen talle külla.
Avasin oma blogi. See oli nässu läinud ja ette tuli täiesti vale kujundus. Aga kui lehekülg natuke laadis, läks kujundus õigeks. Väljaarvatud olid värskeimal sissekandel lõppu lisatavad kaks sõna samal real, kuigi oleksid pidanud olema üksteise all. See oli minu enda tehtud viga ja selle sain ära parandada. Ema tuli ja näitas mulle Berendseni teksti, mis emale toimetada oli antud. Ema kaebas, et Berendsen tahab, et lühendid jääksid võõrkeelseteks, aga ema ei tea nende tähendusi. Avaldasin ühe lühendi kohta arvamust, et sellega tähistatakse kodusõda - parteis puhkes kodusõda. Tegelikult sõna "sõda" tähistavaks pidasin tähti sch, mis esinesid selles sõnas tagapool. Sõna algul oli w, mida aga lühendis ei olnud. Tekst oli paksult igasuguseid lühendeid täis.
laupäev, veebruar 09, 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar